BH RuZZland

Russian PROSAIC!

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size

Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog ja Eesti

E-kiri Print PDF
(5 hindajat, keskm. hinne 5.00 (maks.5))
Kui Eestis eksisteeriks tõsiselt võetav rojalistlik partei, kes tahaks tõepoolest lõpetada ära lõpmatu valimisteralli, et inimesed ja riik puhata saaks ning püüaks taasluua riigile tera, mille ümber koonduda, siis tekiks nende rojalistide ette peagi väga oluline küsimus - kes võiks olla sobiv (valgustatud) monarh.

Probleem ju selles, et kui Eestis on küllaga sinikraelisi, pole siin just piisavalt siniverelisi, eelkõige aga selliseid, keda maailma monarhistlikud ringkonnad tõsiseltvõetavaks võiksid pidada. Seega peaksid monarhistid valiku tegema nende kroonitud peade järglaste seast, kellega kunagi on meil vasallisuhted olnud. Eelkõige peaksid nad ringi vaatama vene-, saksa-, poola/leedu-, taani/norra-, rootsi kuninglikes suguvõsades.

Teiseks võimaluseks on oma teed minna ja otsida liini, kes kunagi tõepoolest on Eestimaa pinnale päris oma riigi loonud.

Kui mõttes liita kokku Liivimaa, kus üsna eesti keele sarnast keelt räägiti ja Eestimaa, siis nimetatud territooriumil on läbi ajaloo eksisteerinud "kuningriik" vaid kaks korda. Esimene kord aastatel 1570 - 1577, kui Taani ja Norra kuninga Kristian III poeg Magnus, Liivimaa kuningana tituleeritud hertsog, oma residentsi Põltsamaale rajas. Taani prints Magnuse hertsogiriigiga on aga nii, et see riik pidi puhverriigina puhtalt alluma Moskva Suurvürstiriigile (Ivan IV) ning ta andis Moskva isevalitsejale ka alluvusvande. Ka on keerulised lood Magnuse järglastega. Otseseid järglasi tal tänapäeval enam pole alles. Kuigi - viimase fakti osas võin ka eksida.
Abiellus Magnus 12. aprillil 1573 Moskva isevalitseja Ivan IV (Ivan Julm) sugulase ja viimase vene iseseisva vürstiriigi riigipea Vladimir Andrejevitši tütre Staritsa Maria Vladimirovnaga, kellega ta sai kaks tütart (Marie ja Eudoxia). Tütarde elu vajaks täiendavat uurimist.

Teine ja sisuliselt tõsisem katse luua Eesti- ja Liivimaa pinnal iseseisvat monarhistlikku riiki oli aastal 1918, kui siin loodi Balti Hertsogiriik, mille iseseisvust jõudis tunnustada vaid Saksamaa. Eesti Vabariigi sõjajõudude tegevuse tulemusena, mis tipnes Landesveeri sõjaga, see riik oma eksistentsi aga lõpetas.

Balti Hertsogiriiki pidi juhtima Mecklenburgi (praegu Schwerin) suurhertsogi poeg kolmandast abielust - Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich, kelle surmast möödub täna täpselt 40 aastat.

Adolf Friedrich (1873 - 1969) oli äärmiselt põneva ja kirju elusaatusega mees, kelle elukäik sarnaneb põneva romaaniga.

Nagu öeldud, sündis ta suurhertsog Friedrich Franz II  (1823 - 1883) kolmandast abielust 10. oktoobril 1873 Schverin'is. Tema ema - Marie Karoline Auguste (1850 - 1922, abiellus suurhertsogiga 1868 - Marie Schwarzburg-Rudolstadt) oli Schwarzburg-Rudolstadt'i printsess.

Peale selle, et Adolf Friedrich oli Balti Hertsogiriigi riigipea kandidaat, oli ta ka muidu tuntud-teatud saksa ühiskonnategelane, maadeuurija, spordi- ja riigitegelane.

Aastatel 1910 - 1911 juhtis ta uurimisekspeditsiooni Aafrikasse, Tšaadi järve äärde, Niiluse vesikonna keskossa ning Kongo jõe vesikonna põhjaossa. Samuti Kameruni ning Ginea lahe saartele. Selle ekspeditsiooni põhjal kirjutas ta raamatu "Kongost Niiluse ja Niigerini", mis on väljapaistev oma detailsuse ja piltide poolest.

1912 määrati ta kuberneriks Aafrikasse Togo kolooniasse, kus ta valitses Saksamaa nimel kuni Esimese maailmasõjani. Hiljem, kui Togo iseseisvaks kuulutati (1960), siis oli Adolf riigi aukülaliseks.

Esimesest maailmasõjast võttis Adolf Friedrich osa esialgu Austria-Ungari armee teenistuses (1915) ja hiljem teenis ta Ottomani impeeriumi armees.

Pärast sõda sai temast Saksa Koloniaalühingu asepresident, kus ta tegeles peamiselt Saksa majandus- ja kaubanduspoliitikaga Aafrikas ning Ladina-Ameerikas.

Peale Teist maailmasõda oli ta Saksamaa Liitvabariigi olümpiakomitee esimene president 1949–1951 ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige 1926–1956.

Nagu eelpool öeldud, lahkus ta teispoolsusse täna, 40 aastat tagasi e. 05. augustil 1969 ning on maetud Eutin'isse koos oma naisega (hertsoginna Woizlawa-Feodora). Hertsoginna elas küll oma mehest kauem, kuid suri vaid paar nädalat peale Adolf Friedrich'i surma.

Rääkides Adolf Friedrich'i järglastest, on põhjus monarhistidel rõõmustada. Neid on palju ja valik suur. Noorimaks võsukeseks on 1999. aastal sündinud Reuss'i prints Heinrich XXX, kes veresugulese kaudu on seotud ka Hollandi kuningakojaga.


Anar Rand

Kommentaare (4)

to: Üllas, kuid vananenud idee
Monarhismiga on see häda, et saades siia ÜHE valgustatud monarhi jääb see vana va järglase probleem - need kahjuks ei hiilga enam sugugi mitte oma valgustatusega.
Seega jääb üks asi mida maailmas on nimeliselt PALJU, kuid sisuliselt enam mitte ühtegi alles EI OLE - ehk siis VABARIIGIGA


Noh kui vabariike on vormilt palju ja sisuliselt ühtegi, siis on see ju piisav põhjus sellisest ebamäärasest vormist loobumiseks. Pole mõtet peita pead liiva alla vaid vaja edasi minna. Pealegi monarhia ei pea olema sugugi ebameeldiv, vana ja olemuselt tagasiminek. Nii mõnigi kord pole "uus" asi midagi muud kui taasleiutatud "vana".

Teiseks peab tunnistama, et inimkond on lõviosa oma teadlikust ajast elanud monarhistlikus süsteemis (kas kogukonna, sugukonna või riigi tasandil) ning hoolimata "monarhia õudustest" arenenud nii kultuuriliselt kui majanduslikult, välja tänapäeva.

Mis aga sellesse va järglase probleemi puutub, siis seda annab igati reguleerida nii, et hundid söönud ja lambad terved. Kindlasti ei pruugi käbi kännust kaugele kukkuda, ent pole siiski välistatud. Eestlastel on aga veel omapära (heas mõttes) - isepäiselt käituda. Seega ei keela keegi kehtestada konstitutsioonilist monarhiat muinaseestlaste eeskujul - kui kunn on lahkunud valib mingi kogu (regentnõukogu, maakogu, mis iganes) uue kuninga/kuningad.

Fakt on see, et seni kuni seadustik pole formuleerunud ja konservatiivsed monarhistid pole välja kujunenud, annab terve mõistuse, tarkuse ja loogikaga nii mõndagi teha.

Muide- viimaseid kuningaid, kes muistse vabadusvõitluse ajal eestlaste nimel sakslastega läksid läbi rääkima oli tervelt kolm korraga. Ja nad olid valitud tänapäeva mõistes demokraatlikul teel.
arvaja , 05, august, 2009
Üllas, kuid vananenud idee
Monarhismiga on see häda, et saades siia ÜHE valgustatud monarhi jääb see vana va järglase probleem - need kahjuks ei hiilga enam sugugi mitte oma valgustatusega.
Seega jääb üks asi mida maailmas on nimeliselt PALJU, kuid sisuliselt enam mitte ühtegi alles EI OLE - ehk siis VABARIIGIGA. Algatuseks soovitan lugeda blogist ja kui midagi ütelda on siis paluks sinna - siia vaevalt enam satun.
Tänan.

uus-riigikogu.blogspot.com
Excubitoris , 05, august, 2009
Monarhiast
Ma olen seda va monarhia küsimust oma tuttavate-sõprade ringis palju arutanud ja jõudnud enam-vähem samale järeldusele, et see oleks meie riigi jaoks ilmselt parim valik.

aga artikli kirjutaja viide on selles osas õige, et oma rahva seas ju "siniverelised" puuduvad ning võõra siniverelise kutsumist meie rahvas võõrastab hullult.

vahest aitaks see, kui mis iganes "seaduslikul" teel saaks tekitada oma aadli, kuid see protseduur pole ilmselt formaalselt võimalik.
Siin aitaks küll vist ainult usurpaatorlus e. kui rahva seast kasvab välja keegi rahvuslikult armastatav liider, kes on piisavalt andekas, tark ja kellel jätkub heas mõttes auahnust, et ellu viia monarhistliku riigi tekitamine. Nagu näiteks omal ajal Napoleon - alustas vabariigi juhina ja lõpetas imperaatorina. Tõsi - selle vallutusasja võiks meie "Napoleon" ju vahele jätta.

Ja sul õigus, et vene riigiga läheksid siis tõesti suhted heaks, kasvõi ainult seetõttu, et Eesti monarhistlik riik oleks tõepoolest täiesti uus riik (mitte EW järglane) ja seetõttu puudub ajalooline kanakakkumine Petserimaade ja ülekohtu pärast. Kõik need halvad asjad saab kirjutada ebaõnnestunud ajaloolise arengu süüks.
arvaja , 05, august, 2009
Riigipea
Monarhistliku varianti kaaludes, mis iseenesest on riigivalitsusliku vormina kõige odavaim, eriti selle absoluutne vorm, tuleks kaaluda Eesti Kuningriigi peaks mõne Vene monarhistliku liini euroopastunud ja tsiviliseeritud liini sättimist. See oleks VÄGA tervitatav kõigi võimalike suhete arendamisel Vene Föderatsiooniga. Igale vene riigi ametlikule esindajale saaks esitada alustuseks ühese ja väga konkreetse küsimuse Eesti Kuningriigi poolt: "ТЫ ТЧЯ ХОЛОП?"
sm. Kuusk , 05, august, 2009

Lisa oma kommentaar


busy
 
KOV valitsegu inimene, mitte partei

Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!

Summa: 

Head BHR austajad!

Meie leht sattus pahade inimeste rünnaku alla, mis sundis tegema korrektiive lehe toimimises.
Seetõttu on alates detsembrist 2014. a. BH RuZZland kolinud uuele aadresile:
http://BHRuZZland.balanss.ee


Vanal (käesoleval) aadressile jääb arhiiv, mille kaudu pääseb ligi varasematele materjalidele (artiklid, kirjutised aastatest 2007 - 2014). Uuel ülalnimetatud aadressil asub aga leht uues kuues ja loodetavasti mitte halvem, kui oli vana.

Oleme jälle koos ning alati teadlikud idanaabri kurjusest.

BHR meeskond

AutoTranslation

English Chinese (Traditional) Finnish French German Russian Swedish Latvian Lithuanian Ukrainian Estonian
wiki tänubanner

BHR Cinema