Gregoriuse kalendri 71. päeval e. 12. märtsil 1880, mis Juliuse kalendri järgi oli 27. veebruar, sündis Helme valla Küti talus tulevane Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik ning Korp! Sakala vilistlane Jaan Soots.

Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes.
Oma õpinguid jätkas J. Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde.

1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse.

Aastail 1902–1905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja saadeti seejärel rooduülemana Saraatovisse. Osales 1905-1907 Vene-Jaapani sõjas.

1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse.

Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Oli 1919 lõpus kindralstaabi kindralmajori auastmes Ülemjuhataja staabi ülem.

Jaan Soots osales Tartu rahu läbirääkimiste delegatsiooni koosseisus.

1920. aastal läks erru. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister. Põllutöökoja esimees 1932–1936, Ühistegevuskoja nõukogu esimees, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 1934–1938 ja ülemlinnapea 1938–1939, Viljandi põllumeeste konvendi liige. 1940. aastal valiti ta Helme valla aukodanikuks.

Jaan Soots oli Üleriikliku Vabadussõjalaste Ühenduse juht.

1940. aastal pärast seda, kui venemaa (tolleaegse nimega NSVL) Eesti okupeeris, aeti Jaan Soots oma kodutalust välja.

1941. aastal arreteeriti ta oma Tallinna korterist ja saadeti venemaale vangilaagrisse. Temale esitatud süüdistuses on kirjas: "Jaan Soots on küllaldaselt paljastatud selles, et olles staabiülemaks, viis ta rida aastaid läbi vaenulikku tegevust Nõukogude Liidu vastu. 1924. aastal suruti J. Sootsi käsul julmalt maha ja lasti maha revolutsioonilised töölised ja kommunistid."

Talle mõisteti mahalaskmine, kuid väidetavalt suri ta 1942. aastal enne surmaotsuse täideviimist.

Jaan Soots on Vabadusristi kavaler.

Allikas: Wikipedia

Kliki ka nendele artiklitele:
* 50 km metsateed: Järva malev kutsub admiral Pitka rattaretkele

Kommentaare (0)

Lisa oma kommentaar