BH RuZZland

Russian PROSAIC!

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size

Balti Liidust Eesti NSV'ni

E-kiri Print PDF
(0 hindajat, keskm. hinne 0 (maks.5))
Kes teab, kuidas maailma ajalugu oleks arenenud, kui 90 aastat tagasi ilusa alguse saanud poliitilised arengud oleksid realiseerunud. Silmas pean ma nn Balti Liidu rajamise katset.

Täna, 90 aastat tagasi, 06. augustil 1920 algasid Riia lähistel 6. septembrini  kestnud Balti riikide konverents, kus töötati välja Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola-Ukraina kaitsekonventsioon js arbitraažileping.

Plaanitud Balti Liit pidi olema majanduslik- ja sõjaline institutsioon, mille mõte oli üksteise abistamine võimaliku venemaa rünnaku puhul. Balti Liidu loomine toetus Esimese maailmasõja ajal ja järel pakutud ideele Balti ja Skandinaavia regionaalsest koostööst. Kahjuks vältisid Skandinaavia riigid enese seostamist Baltikumiga ning alates 1935. aastast valis sama tee ka Soome. Seega jäi Balti Liit loomata. Formaalselt seetõttu, et lepinguosaliste parlamendid ei ratifitseerinud kokkuleppeid. Sisuliselt aga seetõttu, et ei suudetud jagu saada omavahelistest tülidest. Tulemus on meil täna teada. Eesti jaoks on siinjuures kummalise kokkusattumisena teada asjaolu, et täpselt 20 aastat hiljem e. 06. augustil 1940. a. otsustas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu liita formalselt iseseisva Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu.

Ühine eesmärk – Balti liit

Neil aastail, kui Z. Meierovics juhtis lõunanaabrite välisministeeriumi, oli Eesti ja Läti välispoliitilistes tõekspidamistes palju ühist. Mõlema põhieesmärk oli riigi julgeoleku kindlustamine, mõlemad pidasid peamiseks ohuks N. Liitu. Ka riigi julgeoleku tagamise põhikontseptsioonid olid sarnased: teostada rahuarmastavat välispoliitikat, orienteeruda Läände, tugineda Rahvasteliidule ja kollektiivsele julgeolekuprintsiibile ning arendada koostööd Venemaa piiririikidega. Just viimane taotlus – luua poliitiline ja kaitseotstarbeline Balti liit Soome, Balti riikide ja Poola vahel – oli 1920. aastate esimesel poolel mõlema riigi välispoliitika prioriteediks.


Balti koostöö peamiseks eestvedajaks on peetud nii Eestit, Lätit, Leedut kui ka Poolat, ja paradoksaalsel kombel on sellistel väidetel tõepõhi all – kõik need riigid olid liidust tõsiselt huvitatud ning erinevatel etappidel oli aktiivsem kord üks, kord teine. Tõsi küll, kaalutlused olid sealjuures sageli erinevad. Läti välisministergi tegeles Balti koostööga temale omase energiaga ning rahvusvaheline avalikkus pidas sageli just Z. Meierovicsit Balti liidu peamiseks organisaatoriks.

Esimesed Balti riikide ja Soome välisministrite konverentsid välispoliitika kooskõlastamiseks toimusid Tallinnas ja Tartus 1919. aasta sügisel. Järgneval, Helsingi konverentsil jaanuaris 1920, osales ka Poola. Arutati poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö võimalusi ning otsustati järgnev konverents pidada Riias. Viimane kestis tervelt kuu aega – 6. augustist 6. septembrini – ning selle organisatsioonilist kulgu võis Eesti delegatsiooni juhi Karl Robert Pusta hinnangul võrrelda Pariisi rahukonverentsiga. Mõistagi tegi see Läti välisministrile au. Kuid asjaolu, et Poola okupeeris sügisel 1920 Vilniuse, tõmbas Riia (Bulduri) konverentsi tulemustele kriipsu peale.

Estonica's märgitakse, et 1920.–1930. aastatel kavandatud Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola poliitiline, sõjaline ja majanduslik liit, mis asjaosaliste erimeelsuste tõttu realiseerus lõpuks vaid Eesti-Läti-Leedu välisministrite foorumina.

Vilniuse kuuluvusest tulenenud tüliküsimus välistas Poola ning Leedu samaaegse osaluse neil läbirääkimistel. Aprillis 1922 Varssavis sõlmitud lepingu jättis Soome ratifitseerimata ja 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Majanduslike koostöökatsete peamiseks tulemuseks jäi 1923 sõlmitud Eesti-Läti tolliuniooni leping, mis peatselt taandus kahepoolseteks kaubalepinguteks. Neis kasutati kuni 1930. aastateni nn Balti klauslit, mis võimaldas vastastikuseid erisoodustusi. 12. septembril 1934 allkirjastati Genfis Balti Liit – üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette kolmepoolseid regulaarseid kokkusaamisi välisministrite tasemel.

Ühine tagajärg - nõukogude okupatsioon

1940. a. 23. juuli istungjärgul moodustas Eesti NSV Riigivolikogu delegatsiooni, mis edastaks Moskvas NSVL Ülemnõukogu seitsmendal istungjärgul Moskvas "Eesti töötava rahva palve" võtta Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu.

Eesti delegatsioon osales ülemnõukogu istungil 6. augustil 1940. Eestit esindava kõne pidas seal Johannes Lauristin, mustates robustselt Eesti Vabariiki.

Samal päeval kinnitati formaaljuriidiliselt Eesti annekteerimine, kui ülemnõukogu otsustas Eesti NSV Nõukogude Liitu "vastu võtta". Algas annekteeritud Eesti tasalülitamine ning integreerimine Nõukogude Liidu poliitilisse, majanduslikku ja sotsiaalsesse süsteemi.

Allikad: Wikipedia, Horisont (2/2000), Estonica.org, Histrodamus.ee

Kliki ka nendele artiklitele:
* 70 aastat "baaside lepingust" venemaaga
... jõud. Balti liit eksisteeris vaid paberil, mitte tegelikkuses – Soome Eesti saadiku P. J. Hynnineni sõnul oli see liit ilma liitlasteta,” selgitab Zetteberg oma raamatus ...
* Pilk ajaloole - 06. august
... kuigi aasta on 2009. 1920 aastal tehti tõsine katse luua riikide liit - Balti Liit. Kui see oleks õnnestunud, siis oleks tekkinud märkimisväärse tugevusega poliitiline üksus Euroopasse, mis tõenäoliselt ... Selline moodustis oleks olnud nii sõjaliselt, majanduslikult, geopoliitiliselt kui ka rahvaarvult (ca 94 miljonit elanikku versus venemaa 120 miljonit elanikku)...

Kommentaare (0)

Lisa oma kommentaar


busy
 
Maaomanik

Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!

Summa: 

Head BHR austajad!

Meie leht sattus pahade inimeste rünnaku alla, mis sundis tegema korrektiive lehe toimimises.
Seetõttu on alates detsembrist 2014. a. BH RuZZland kolinud uuele aadresile:
http://BHRuZZland.balanss.ee


Vanal (käesoleval) aadressile jääb arhiiv, mille kaudu pääseb ligi varasematele materjalidele (artiklid, kirjutised aastatest 2007 - 2014). Uuel ülalnimetatud aadressil asub aga leht uues kuues ja loodetavasti mitte halvem, kui oli vana.

Oleme jälle koos ning alati teadlikud idanaabri kurjusest.

BHR meeskond

AutoTranslation

English Chinese (Traditional) Finnish French German Russian Swedish Latvian Lithuanian Ukrainian Estonian
wiki tänubanner

BHR Cinema

Viimati lisandunud videofail


Kasakate palve