BH RuZZland

Russian PROSAIC!

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size

Riigivenelaste suhtumine 1991. a. augustiputši

E-kiri Print PDF
(0 hindajat, keskm. hinne 0 (maks.5))

1991. a. augustis olid kõikide maailma infoagentuuride pilgud pööratud venemaa poole, sest seal oli toimumas sündmuste seeria, mis võis viia nii kodusõjani kui ka muude erinevate halvemate või veelgi halvemate lahendusteni.

19. - 21. augustini 1991. a. toimunud nn augustiputši sündmused viisid venemaalt võimu juurest ära kommunistliku partei (endise sotsiaaldemokraatliku partei) eesotsas Mihhail Gorbatšoviga ning andis võimu sisuliselt üle Boriss Jeltsinile. Sellega avati väidetavalt tee venemaa demokratiseerumisele.

On mitmeid asjaolusid, mida pole päris sirgeks räägitud ja seepärast vaidlused toonaste sündmuste üle käivad endiselt ning need vaidlused on kohati kuumad. Venemaal elavad inimesed aga teevad siinjuures omad järeldused ja ka neil on välja kujunenud seisukohad, mida vahetevahel uuritakse.

Esimene sügavalt eksitav ja segadust tekitav väide on selles, et augustiputši ajal püüti toime panna riigipööre. On ülimalt tõenäoline, et see väide on vale või vähemalt eksitavalt mitmepalgeline.

Ma ei hakka siin analüüsima põhjalikumalt putši läbiviimise õiguslikke aspekte. Piisab kui mainida, et juriidiliselt püüti asju ajada just vastavuses NSVL'is toona kehtinud seadustele tuginevalt.
Eelmisest asjaolust olulisem on ehk see, et putši läbiviijad ei soovinud midagi muud kui OLEMASOLEVA õigusliku- ja poliitilise süsteemi säilitamist, olles konservatiivselt kommunistliku ideoloogia kammitsais.

Seega on õigem pigem see, et lähtuvalt NSVL'i kui riigi ja selle süsteemi huvidest, püüdsid toona teatud grupp jõuministeeriumi ametnikke tõmmata pidurit riigi progresseeruvas veeremises läänemaailma väärtuste suunas. Kompartei ja nende ideoloogiale ustavate inimeste seisukohast vaadatuna pole ilmselt vale öelda, et need nn "putšistid" püüdsid päästa NSVL'i lagunemast ja valitseva süsteemi kokkukukkumisest.

Teine suur petuskeem käib selle ümber, et tolleaegne NSVL'i juht ei teadnud midagi putšist, veel vähem selle ettevalmistamisest.
Mitmete erinevate uurijate poolt teostatud uurimistööd kinnitavad pigem vastupidist - Gorbatšov oli putšist teadlik ja tema "puhkus" ning väidetav "koduarest" oli mäng - plaanide A, B, C teostamiseks. Rakendati aga plaani, mis parasjagu võimalik oli.
Ilmselt vaid Jeltsini tugevus sellel hetkel, venemaalase geneetiliselt sisse kasvatatud revolutsioonivaimustus ning veel mittekustunud vaba maailma külluse- ja vabadusehingus olid tegurid, mis kustutasid putšistide võimaliku edu, Gorbatšovi kui riigijuhi tähe ja tõid venemaale lühikeseks perioodiks eeldused läänemaailmas tuntud demokraatiamallide arenemiseks. See areng vajanuks aga aega, mida Jeltsini periood venemaale ei andnud piisavalt.
Sest loorberitele mugavalt langenud Jeltsin lasi võimule vanameelse režiimi moderniseerijad, kagebiidid.

Venemaa poliitilistes siseringkondades on tegelikult kogu aeg teadlikud oldud asjade tegelikust sisust, mida peegeldavad nii juhtivpoliitikute sõnavõtud (meenutagem või Putini juttu NSVL'i lagunemisest kui venelaste jaoks suurimast geopoliitilisest katastroofist), "riigipöörajatele-putšistidele" mõistetud naeruväärsed karistused kui ka kogu ühiskonna keskmine suhtumine, kui nendesse sündmustesse heita pilk ajaloolises plaanis mõistliku distantsi tagant.

Hoolimata sellest, et ka tänapäeva venemaa poliitiline potjomkinlus laseb aeg-ajalt paista 1991. a. sündmusi kergelt "kangelaslikkuse" valguses, on siiski tegemist asjaga, mida keegi venemaal eriti tõsiselt ei võta.

Peaaegu tsaari seisusse tõstetud riigijuht ise on selgitanud, et NSVL'i lagunemine (mida putšistid püüdsid oma tegevusega vältida) oli venemaale ja ta rahvale suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks XX sajandil. Vene rahva enamus aga nostalgitseb häbenematult NSVL'i agsete sümbolite, vennasrahvaste austuse ja läänemaailmast õhkuva hirmu järele venemaa ees.
Selleni on viinud putinlik režiim venemaal koos pingsa ja pideva ideoloogilise kasvatuseni, mis tipnenud on viimaste aastate üha ülbema naabruspoliitikaga koos naaberalade vallutamisega.
Ja taas on venemaa vaenlasteks saanud lääneriigid, eesotsas USA ja Briti impeeriumiga ning kummalisel kombel on suurvaenlaste hulka saanud ka jonnakad Balti riigid.

Mida aga arvavad riigivenelased augustiputšist?

Eeldades Levada Keskuse poolt korraldatavate küsitluste metodoloogilist paikapidavust tuleb märkida, et enamus venemaalastest peab augustiputši läbikukkumist venemaale traagiliseks sündmuseks.

Kui täpne olla, siis Levada keskuse poolt äsja läbiviidud küsitlus näitab, et 41 % küsitletutest pidas augustiputši traagiliseks sündmuseks venemaa ajaloos, mis kutsus esile hukutava tagajärje riigile ja maale.
36% arvates toimus siis võimuvõitlus kahe võimuešeloni vahel. Ääremärkusena saab kiiresti lisada, et ka võitnud pool ei toonud võidule demokraatiat vaid korruptsiooni ja segaduse, mille vahuvees kerkis poliitilisele ekraanile julgeolekujõudude (KGB) taustaga poliitilise režiimi esilekerkimine eesotsas Putiniga.

Küsitluse kohaselt vaid 9 % vastanutest kinnitasid, et 1991. a. toimunud sündmused oli demokraatia võit, mis lõpetas lõpuks NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) võimumonopoli riigis.

15 % jäid vastamisel raskustesse.

Lisatulemusena pean vajalikuks märkida, et samas küsitluses küsitletutest arvas 23% inimestest, et venemaal võib lähiajal puhkeda sõda naabritega. Veel eelmine aasta oli sedasi arvajaid 10 %.

Ja samas peab 86% venelastest Putini otsustusi õigeks.
Täna on see paraku nii.

Paul Puustusmaa


Kliki ka nendele artiklitele:
* Riigivenelased ja uskumised
... Tsaritsõn endale ajastule kombeks oleva uhke nime - Stalingrad, mis omakorda 1961. ...
* Venemaa pumpab täiendavaid miljardeid propagandatööstusse
... režiimile ja selle ihade rahuldamiseks vajaliku tulemuse juba andnud. Venemaa vallutuspoliitikat ja deržaavaihalust toetab ja peab isegi õigeks absoluutne enamus riigivenelastest. Samas ei ole venemaa ...
* Riigivenelaste seas on patriotism tõusnud taevalikku kõrgusse
Natsionaalsotsialismi tuultes purjetav vene riigilaev on tänu kolmele viimase kümnendi edukale pisisõjale (Tšetšeenia, Georgia, Ukraina) ja sellega kaasnevale ideoloogilisele turmtulele saavutanud riigivenelaste ...
* Karjäär vene moodi - sõjaametnikuna "mänguriiki" korda valvama, seejärel samasse kõrgametnikuna "riigiametisse"
... ametnikud lisaks ka riigivenelased (nn kaasmaalased ja vene riigi kodanikud), keda iga kell saab vajadusel "kaitsma minna"...

Kommentaare (0)

Lisa oma kommentaar


busy
 
Maaomanik

Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!

Summa: 

Head BHR austajad!

Meie leht sattus pahade inimeste rünnaku alla, mis sundis tegema korrektiive lehe toimimises.
Seetõttu on alates detsembrist 2014. a. BH RuZZland kolinud uuele aadresile:
http://BHRuZZland.balanss.ee


Vanal (käesoleval) aadressile jääb arhiiv, mille kaudu pääseb ligi varasematele materjalidele (artiklid, kirjutised aastatest 2007 - 2014). Uuel ülalnimetatud aadressil asub aga leht uues kuues ja loodetavasti mitte halvem, kui oli vana.

Oleme jälle koos ning alati teadlikud idanaabri kurjusest.

BHR meeskond

AutoTranslation

English Chinese (Traditional) Finnish French German Russian Swedish Latvian Lithuanian Ukrainian Estonian
EI piirilepingule

BHR Cinema

Viimati lisandunud videofail


Kasakate palve