BH RuZZland

Russian PROSAIC!

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size

Eerik-Niiles Kross: Eesti–Vene suhete uus reaalsus

E-kiri Print PDF
(0 hindajat, keskm. hinne 0 (maks.5))
Eston Kohvri juhtumi kolm tähendust meile ja maailmale

Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri juhtum on juba ammu enne lahendamist muutunud pretsedendiks mitte ainult Eesti–Vene, vaid NATO–Vene suhete ajaloos. Lähipäevade arengust sõltub Kohvri saatus, aga paljuski ka nende suhete edasine suund.

Kas kaitsepolitseiniku Eesti pinnalt röövimine, mille viis ellu Vene eriteenistus, ja ebaseaduslik vahistamine Moskva Lefortovo kohtus jääb haruldaseks üksikjuhtumiks või peab läänemaailm, vähemasti selle Venemaaga piirnev osa, edaspidi niisuguste stsenaariumitega pidevalt arvestama, sõltub suuresti muidugi Moskvast. Seni ei ole kahjuks märke, et Venemaa kavatseks valitud kursilt kalduda.

Ma ei jaga arvamust, nagu tegemist oleks Venemaa laiema Eesti-vastase kampaania või lausa agressiooni eelmänguga. Vähemasti ei ole praegu sellest nähtavaid märke. Juhtum ei ole iseenesest tegelikult poliitiline, nagu ka kaitsepolitsei peadirektor on kinnitanud.

Ometi ei saa eirata ilmselget tõsiasja, et NATO riigi julgeolekuohvitseri pantvangistamine NATO territooriumilt NATO tippkohtumise toimumise ajal asetub laiemasse julgeolekupoliitilisse konteksti. Eesti loomulikult üritab selle juhtumi lahendada olemasolevate Eesti–Vene lepingute ja senise koostööpraktika järgi. Ent nii Eesti kui ka terve NATO on sunnitud sääraste intsidentide kordumise puhuks kujundama reageerimisprotokolle ja arvestama oma ohuhinnangutes uut reaalsust.

Sõjaline aspekt

Mida Kohvri juhtum maailmale tähendab? Esiteks: sõjaline aspekt. Isegi kui me eeldame, et Eston Kohvri vägivaldne üle piiri toimetamine ei ole mingi suurema aktsiooni osa, tõendab see, et Vene eriteenistused pole üksnes valmis ümber kirjutama seni riikide ja eriteenistuste suhetes kehtinud reegleid, vaid on seda juba tegema hakanud. Eston Kohver ei ole luuraja, vaid sisuliselt korrakaitsja. Seni on rahvusvahelise kuritegevuse vallas toiminud nii Eesti ja Venemaa kui ka Venemaa ja tema piirinaabrite vahel poliitiliste suhete seisust enam-vähem sõltumatu ja pragmaatiline koostöö. Täna on selge, et Venemaa on valmis selle koostöö poliitilise vastasseisu ja jõu demonstreerimise huvides nurka viskama.

Venemaa on seni hoidunud vähemasti sellisel viisil NATO riikide piire rikkumast. Tõsi, eriti viimase aasta jooksul on venelased piiri lähedal provokatiivsemalt käitunud: pea regulaarselt rikutakse õhuruumi piiranguid ja toimuvad ka üsna ühemõtteliste stsenaariumitega sõjaväeõppused. Kuid teadaolevalt on NATO piiri ebaseaduslik ületamine, rääkimata NATO ametniku üle piiri toimetamisest, olnud siiani välistatud.

Samuti ei ole Venemaa seni teadaolevalt fabritseerinud teise riigi julgeolekutöötajat süüdi tegudes, mida too pole teinud. Seda on kunagi tehtud Venemaa poliitiliste vastaste puhul ja ka sõjaolukorras, ent julgeolekuasutuste vahel on siiski hoitud enamasti n-ö aumeeste reegleid.

Kohvri juhtum rikub kõiki neid reegleid. Ilmselt peavad nii Eesti kui ka NATO oma hoiakutes ja praktikates tegema korrektiive, mis puudutavad vastavaid Vene ametnikke.

Ei saa välistada, et venelaste uue nn hübriidsõja meetodite hulgas on ka sääraseid provokatsioone. Ukrainas oleme näinud ajakirjanike kasutamist otseses lahingutegevuses ja ka relvastuse smugeldamise puhul, vabatahtlike ja tsiviilisikute kaasamist sõjategevusse, mitmesuguseid pantvangistamisi jpm. Oleks ennatlik väita, et Kohvri juhtumi sugune operatsioon pole hübriidsõja elemendina kirjas mõnes Vene plaanis. Sellisel juhul korraldati eelmisel reedel lihtsalt n-ö õppus.

Poliitiline aspekt

Teiseks: poliitiline aspekt. Seni on Eesti–Vene suhetes otsesest vägivallast hoidutud. Venemaa on aeglaselt ja vastumeelselt leppinud sellega, et Eestiga tuleb käituda nagu sõltumatu riigiga. Venemaa ja SRÜ riikide suhted on hoopis teistsuguses paradigmas kui Eesti–Vene või Vene ja lääne suhted.

Kuigi me teeme näo, et Kohvri röövimine oli üksik reegleid eirav intsident, on sel juhtumil tunnused, et Eesti vastu katsetati ehk Venemaa vasallriikides „lubatud” reegleid. Kui venelased röövisid 2012. aasta oktoobris Kiievist sinna põgenenud aktivisti Leonid Razovzžajevi, ei äratanud see maailmas ülemäära suurt tähelepanu. Tegemist oli n-ö omadevahelise asjaga. Kohvri juhtumi üks sõnumeid nii meile kui ka NATO-le on, et Venemaa üritab oma nn mõjusfääri reegleid ka Balti riikidele laiendada. Täpselt sama sõnumit kannab uudis, et Vene prokuratuur taasavas kriminaalasjad, mis puudutavad Leedu kodanikke, kes hoidsid enne 1991. aastat kõrvale Nõukogude armee ajateenistusest. Üritatakse anda mõista, et „te olete ikkagi meie alamad”.

Venemaa on niisuguse jõunäitamisega muidugi lootusetult hiljaks jäänud ja võib kergesti ise totrasse olukorda jääda. Ent viimane perspektiiv pole kahjuks ei Ukrainas, Moldovas ega Gruusias Moskva käitumist mõjutanud.

Psühholoogiline aspekt

Kolmandaks, kahtlemata kannab Kohvri juhtum ka psühholoogilise operatsiooni tunnuseid. „Näitame eestlastele, et NATO-t pole kuskil, kui meie midagi teha tahame.” Siin astub Moskva muidugi ise meile seatud lõksu, sest praegu kujundab Eesti ebaproportsionaalselt suuresti NATO luureasutuste ning ka riikide suhtumist ja taktikat suhetes Venemaaga. Kohvri röövimine võib muuta Vene eriteenistuste elu ülikeeruliseks mitte ainult Eestis, vaid kõigis 28 EL-i liikmesriigis.

Eerik-Niiles Kross,
julgeolekuekspert
Eesti Päevaleht

Kliki ka nendele artiklitele:
* Eerik-Niiles Kross tõelisest sanktsioonist: nafta- ja gaasiekspordi keeld tekitaks Venemaa 420miljardilisse riigieelarvesse 300 miljardilise augu
... võimalust. Kas Euroopa pingutab püksirihma ja kehtestab päris sanktsioonid või leiab võimaluse aidata Ukrainal sõda võita...
* Vahur Koorits: Kuidas kaitsta end "roheliste mehikeste" eest?
...  Roheliste mehikeste stsenaariumist on kirjutanud Rene Toomse, Eerik-Niiles Kross ja Martin Hurt, kes kõik on pidanud vajalikuks Eesti kiirreageerimisvõime parandamist. Kiirreageerimisvõime on hea asi, ...
* Venemaa on aktiveerinud oma mõjuagendid
... on samm, mis seob kodaniku otseselt Eesti riigi kaitsmisega raskel ajal ja just praegu on õige aeg tihendada kõigi eesti inimeste koostööd Eesti riigi hoidmisel...
* Kas homme algab sõda?
... Krimmist väljasaatmisega. Kahjuks liiga tõenäoseks taolist, täna juba leebena tunduvat stsenaariumi, pidada ei saa. Hoia jumal Ukrainat...

Kommentaare (0)

Lisa oma kommentaar


busy
 
President

Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!

Summa: 

Head BHR austajad!

Meie leht sattus pahade inimeste rünnaku alla, mis sundis tegema korrektiive lehe toimimises.
Seetõttu on alates detsembrist 2014. a. BH RuZZland kolinud uuele aadresile:
http://BHRuZZland.balanss.ee


Vanal (käesoleval) aadressile jääb arhiiv, mille kaudu pääseb ligi varasematele materjalidele (artiklid, kirjutised aastatest 2007 - 2014). Uuel ülalnimetatud aadressil asub aga leht uues kuues ja loodetavasti mitte halvem, kui oli vana.

Oleme jälle koos ning alati teadlikud idanaabri kurjusest.

BHR meeskond

AutoTranslation

English Chinese (Traditional) Finnish French German Russian Swedish Latvian Lithuanian Ukrainian Estonian
wiki tänubanner

BHR Cinema

Viimati lisandunud videofail


Kasakate palve