BH RuZZland

Russian PROSAIC!

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size

75 aastat tagasi ratifitseeris Riigikogu Eesti - NSV Liidu vastastikuse abistamise pakti, ehk nn. baaside lepingu.

E-kiri Print PDF
(0 hindajat, keskm. hinne 0 (maks.5))
1939. aasta sügisel, kui puhkes Saksamaa-Poola sõda ja sellest kasvas välja Teine maailmasõda, kuulutas Eesti koos teiste Balti riikidega end neutraalseks.

Kuid see ei tähendanud 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti sõlminud Saksamaa ja Nõukogude Liidu silmis midagi, sest pakti salajase lisaprotokolliga oli Eesti juba loetud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuuluvaks. Septembri lõpus asus NSVL tegutsema, et Balti riike enda mõjule allutada.

Eesti puhul andis tegutsemiseks hea ettekäände Tallinnas interneeritud Poola allveelaeva "Orzel" põgenemine 18. septembril.

22. septembril nõudiski Moskva Eestilt luba sõjaliste baaside rajamiseks viimase territooriumile, kuna väikeriik ei suutvat ise oma neutraalsust kaitsta ning destabiliseerib nõnda olukorda Läänemerel. Eestile avaldati läbirääkimistel tugevat survet, korduvalt rikuti õhu- ja merepiiri ning väideti, et Eesti vetes lasti põhja Nõukogude aurik "Metallist". Väidetavalt oli Nõukogude võimudel ka plaan Eesti sõjaliseks vallutamiseks. Siiski lubas NSVL Eestile, et lepinguga nõustumise korral säilitatakse Eesti suveräänsus.

Eesti riigijuhid otsustasid siiski Nõukogude survele järgi anda ning 28. septembril sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, mis üldiselt on tuntud baasidelepinguna. Sellega loovutas Eesti Nõukogude vägedele sõjaväebaaside loomiseks territooriumi Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas.

Eestisse marssis esialgsete lepingute järgi 25 000 punaarmeelast. Esialgu.

Ent see kõik oli alles algus. Peagi sisenesid eestisse venemaalt lisajõud ja Eesti riigi iseseisvus hävitati koostöös Eesti kollaborantlike vasakjõududega - sotsialistide, sotsiaaldemokraatide ning kommunistidega.

Kuumade päevade kurb kronoloogia

  • 23. august 1939. Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov kirjutavad Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jagatakse omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa saab Poola lääneosa ja Leedu (viimane läheb hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäävad Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia.
  • 1. september 1939. Saksamaa kallaletungiga Poolale algab Teine maailmasõda.
  • 17. september 1939. Nõukogude Liidu väed tungivad Poolasse.
  • 22. september 1939. Eesti välisminister Karl Selter saabub Moskvasse, et kirjutada alla Eesti-NSV Liidu kaubanduslepingule.
  • 23. september 1939. Saksa Wehrmacht ja NSV Liidu Punaarmee peavad koos võiduparaadi Brestis, tähistamaks ühist võitu Poola üle.
  • 24. september 1939. NSV Liidu valitsus esitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil.
  • 26. september 1939. Eesti Wabariigi valitsuse koosolek, kus otsustatakse NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil pole lootust välisabile.
  • 28. september 1939. NSV Liidu ja Eesti vahel sõlmitakse vastastikuse abistamise pakt, mille alusel luuakse Eestis nõukogude sõjaväebaasid 25 000 nõukogude sõjaväelasele (esialgne soov 35 000). Eesti Kaitseväes on samal ajal ligikaudu 15 000 sõjaväelast.

Eesti Wabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Wabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.

Histrodamus/BHR/Wikipedia

Kliki ka nendele artiklitele:
* Killuke Eesti ja venemaa poliitiliste suhete ajaloost
...  kahepoolseid lepinguid (sealhulgas näiteks 1939. a. nn baasideleping) pole ...
* 75 aastat venemaa ähvardusest neutraalse Eesti suhtes
... Eestit hakata valitsema erakond, kellel on sõprusleping Ühtse Venemaaga ja kes ühel halval päeval tõenäoliselt ei näeks baaside lepingu sõlmimises midagi halba. Ka Ants Piip ütles ...
* Ants Laaneots: II maailmasõja kaks ajalugu
... abistama Eesti armeed, anda kiire löök piki Daugava jõe kaldaid ja tungida peale üldsuunaga Riiale. Balti riigid kapituleerusid vastupanuta, nõustudes baaside lepinguga. Eestile langes veel alandus ja ...
* KAKS EESTILE SAATUSLIKKU LEPINGUT
... jõuda. Esimene suur valik oli juba septembri lõpus 1939, mil rahvas ootas hinge kinni pidades, kas tuleb Sügissõda. Tuli baaside leping. Olen sel teemal rääkinud kümnete, aga vist koguni sadade ...

Kommentaare (0)

Lisa oma kommentaar


busy
 
erakond

Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!

Summa: 

Head BHR austajad!

Meie leht sattus pahade inimeste rünnaku alla, mis sundis tegema korrektiive lehe toimimises.
Seetõttu on alates detsembrist 2014. a. BH RuZZland kolinud uuele aadresile:
http://BHRuZZland.balanss.ee


Vanal (käesoleval) aadressile jääb arhiiv, mille kaudu pääseb ligi varasematele materjalidele (artiklid, kirjutised aastatest 2007 - 2014). Uuel ülalnimetatud aadressil asub aga leht uues kuues ja loodetavasti mitte halvem, kui oli vana.

Oleme jälle koos ning alati teadlikud idanaabri kurjusest.

BHR meeskond

AutoTranslation

English Chinese (Traditional) Finnish French German Russian Swedish Latvian Lithuanian Ukrainian Estonian
EI piirilepingule

BHR Cinema

Viimati lisandunud videofail


Kasakate palve