|
Esmaspaev, 23 august 2010 14:40 |
 23. august on MRP e. Molotov-Ribbentrop pakti aastapäev. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Moskvas Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja venemaa (tollal Nõukogude Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa sai Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäid vabad käed Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes. Paljude ajaloolaste meelest vallandas Molotovi-Ribbentropi pakt Teise maailmasõja. Tänavu möödub selle häbiväärse pakti sõlmimisest venemaa ja Sakasamaa vahel 71 aastat. |
|
Neljapaev, 19 august 2010 13:53 |
Tänasel 19. augustikuu päeval, mis vana Juliuse kalendri järgi 06. august oli, aastal 1700. a. kuulutas vene tsaar Peeter I Rootsile sõja. Peagi viis ta oma väed Narva all üle riigipiiri. Selle sõjakuulutamisega sai alguse Eesti- ja Liivimaal sündmusteahel, mis kandis Põhjasõja meie territooriumile ning viis nn "vana hea Rootsiaja" otsasaamiseni. Rääkides "vanast heast Rootsiajast", siis on eestalstel ilmselt komme nendest "vanadest headest ...aegadest" pajatada alati olevikust minevikku vaadates. Sellega on ju nii nagu ütlusega vangist ja vabadusest - alles vangina tunnetad sa vabaduse tegelikku väärtust.
Ainus, milles võib siin aga kindel olla on see, et vaevalt keegi kunagi meenutab "vana head vene aega". Ja kui keegi seda teeb, tuleks tõsiselt kaaluda - mis mehega tegemist on?
Niisiis - kui meil valitses tegelik Rootsi aeg, siis meenutasid eestlased hardusega " vana head Poola aega", vähemalt Lõuna-Eestis. Ajaloo annaalidest on teada, et sõjas venelastega põgenesid paljud Lõuna-Eesti talumehed metsa, selmet aidata rootslasi. Põhjuseks oli aga asjaolu, et ei soovitud aidata rootslasi, kes talupoegadele olid ebasümpaatsed, kuivõrd hinges toetati Poola-Leedu ülikuid. Muide - Tartu linna lipp on tänapäevalgi puna-valge ning seega pisut erinev teiste asulate lippudest. Seda põhjusel, et selle lipu kinkis Tartule 1584. aastal Poola kuningas Stefan Batory (kes muide rahvuselt ungarlane oli). Ka tänapäeval on korraldatud Eestis konverentse, meenutamaks neid vanu häid Poola aegu |
|
Teisipaev, 17 august 2010 16:28 |
 Poolas Varsasavi külje all Ossówis nurjasid kohalikud protestijad linna lähistel langenud punaarmeelastele pühendatud mälestusmärgi avamise. Lisatud galerii! Eile oli kavas avada Ossówis 14.-15. augustini 1920 kestnud ja Poola iseseisvuse päästnud Varssavi lahingus 22 langenud punaarmeelasele mälestusmärk. Nende põrmud avastati seal 2008. aastal, kirjutab Gazeta Wyborcza. Ligi 20 kilomeetri kaugusel Varssavist asuva Ossówi elanikud leidsid aga taoline ausammas solvab poolakate tundeid ning teatasid, et ei luba oma maal vallutajatele monumenti avada. Liiga sitke linnaelanike vastuseisu tõttu tuli mälestusmärgi avamine, kuhu olid kutsutud ka Vene Föderatsiooni saatkonna esindajad, ära jätta. Kas Poola võimud loobusid lõplikult selle avamisest või viidi see lihtsalt teisele ajale üle, seda ei täpsustata. |
|
Reede, 06 august 2010 03:11 |
Lätis elava Nõukogude sõjaveterani Vassili Kononovi advokaat Mihhail Joffe teatas neljapäeval, et taotleb Euroopa inimõiguste kohtu otsuse ülevaatamist. Inimõiguste kohus otsustas teatavasti, et Läti kohtu otsus Kononov üheksa tsiviilisiku tapmises 1944. aastal süüdi mõista oli õiguspärane. „Inimõiguste kohtu suure kolleegiumi otsuseid üle ei vaadata. Aga kui on tehtud tõsiseid vigu, võib nõuda otsuse üle vaatamist,” ütles Joffe RIA Novosti vahendusel. Joffe sõnul on ilmnenud uusi tõendeid, mis annavad põhjust kohtuotsus üle vaadata. „Näiteks langetati Kononovi kohtuasjas otsus vigase tõlke alusel. Täpsemalt tegi kohus otsuse lähtudes sellest, et Kononov tappis sõjavangid, kuigi isegi Läti kohus ei süüdistanud teda selles. Süüdistuses räägiti tsiviilisikute tapmisest,” ütles Joffe. |
|
Teisipaev, 03 august 2010 14:26 |
Hiljutine küsitlus näitas, et elu Nõukogude Liidus seostub Läti elanikel 20 aastat hiljem põhiliselt kommunistide, vabaduse puudumise ja talongimajandusega. P.R.A.E. Sabiedriskās Attiecības poolt läbiviidud küsitlus näitas, et 64 protsendi vastanute jaoks assotseeruvad nõukogude ajad kommunistliku režiimiga ja vabaduse puudumisega. 52 protsenti tõid lisaks välja pikad järjekorrad poodides ja talongid. 41 protsenti küsitletutest märkis, et minevik seostub neil Nõukogude propaganda ja russifikatsiooniga. 37% lätimaalastest mäletab Nõukogude filme, 33% - vabadusvõitlust, 11% - VEFi raadiotehnikat ja „1. mai" vabriku kingi, 7% - 1. mai demonstratsioone ja 4% kollaseid kaljatünne ning gaseeritud vee automaate tänavatel. |
|
|
Kolmapaev, 28 juuli 2010 15:30 |
Misasi on KGB variasutus? Variasutuse, katte- või sirmorganisatsiooni loob ja seda kontrollib mõni teine asutus, organisatsioon, ettevõtte või huvirühm, nt salaluure, nagu antud juhul, või halva mainega või illegaalne, nt kuritegelik rühmitus, keelustatud poliitiline või usuline organisatsioon. Variasutuse ja sirmorganisatsiooni tagamõte on toimida varjatud ühenduse hüvaks nõnda, et tema tegevust varjatud ühendusele ei omistataks. Allpool juhatab huvilist edasi asjalike viidetega pikitud KGB variasutuste ja sirmorganisatsioonide loetelu. Märkus: Lisaks oli sarnaseid ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone ka väljaspool sovetiimpeeriumi. Ei maksa unustada, et luuretöösse kaasati praktiliselt kõik välismaal baseeruvad N Liidu firmad, korrespondendipunktid, reisifirmade ja kaubandusesindused, nagu Aeroflot või Sovtrans üle maailma ning Amtorg USA-s, Arkos Suurbritannias, Vostvag Saksamaal... Ja et sirmitagust KGB-d omakorda suunas NLKP KK ja eeskätt selle välissuhete osakond.◊ Pressiagentuur APN (Agentstvo pečati "Novosti") asutet 1961 ning kasutet mh I (vaba) maailma ja III maailma (arengumaade) pahemparteide kirjastuste rahastamise kanalina ◊ Injurkolleegium ( Injurkollegija e ing k Foreign Legal Collegium), mille kõige kuulsamad liikmed on ingliskeelse Vikipeedia järgi Vladimir Žirinovski ja Rein Lang. Asutet 1934 ja tegutseb edasi praegugi (40 advokaadiga Moskvas ja Peterburis ning omades "kindlaid ajaproovile vastu pidanud sidemeid advokaadifirmadega Balti riikides...") |
|
Kolmapaev, 21 juuli 2010 09:08 |
Euroopas on üks väike riik, kes igal aastal 21. juulil tähistab oma iseseisvuspäeva. Tegemist on Belgia Kuningriigiga. Nimelt sellel päeval sai Léopold I 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks. Kuid Euroopas on ka üks teine väike riik, kes 21. juulit meenutades vaid õlgu võbistab ning meenutab ängistusega 70 aasta tagust aega, mil uusvene riigi isevalitseja - nõukogude tsaar Stalin I (loe: "viimane") end meie maale kehtestama tuli. Viimase vaatuse esimene stseen
Harilikult sõideti Tallinna ja Oru vahet 2,5-3 tundi. Seekord President kihutas sama tee maha 2 tunniga. Läksin Adminhoonest Kadrioru lossi paar tundi pärast viimast kõnelust Oruga, et olla kohal enne Presidendi saabumist. Sain just lossi ette, kui Presidendi auto tormas suure kiirusega väravast sisse.
President näis olevat rahulik. Tema esimesed sõnad olid: «Nüüd on läbi! Venelased tulevad sisse.» (Presidendi kantseleiülema Elmar Tambeki mälestustest.) |
|
Kolmapaev, 30 juuni 2010 10:47 |
Baltimaade rahvaid ühendab üsna sarnane ajalugu. Pikka aega olid eesti-läti-leedu rahva põlisvaenlasteks saksa vallutajad, kelle vastane vihavaen tõstis saksamaa, saksad ja saksluse sajanditeks põlisvaenlase staatusse. Võitlust sakste vastu kasutati sümboli ja lipuna võitluses iseseisvuse eest ning rahvusliku tõusu laineil püüti balti rahvaste poolt vabaneda kõigest, mis sidus neid rahvaid sakasa vallutamise tulemusena tekkinud tunnustest rahvuskultuuris. Ometigi ei suutnud põlisvaenlased sakslased balti rahvastesse nn 700 aastase orjaaja jooksul sisse süstida sedavõrd suurt vaenupisikut, kui seda suutsid venelased teha 7 kuu jooksul peale Balti riikide taasokupeerimist XX sajandi alguses. Selle tulemuse paremaks näiteks on asjaolu, et kui II Maailmasõja teisel sõja-aastal saksa väed tulid taas okupeerima Balti riike, siis oodati sakslasi vähemalt alguses kui vabastajaid. Sakslaste saabumises nähti taas võimalust kaotatud iseseisvuse taastamiseks või oma rahvusliku kultuuri säilimise tagamiseks. Venemaa (tollal Nõukogude Liidu nime all) tegevus Baltimaades (ja mitte ainult) kutsus esile suurima kahju nende rahvaste teadvusse ning kahjustas sealsete rahvaste ja vene rahva suhteid ilmselt sajanditeks. Loomulikult oleks ju võimalik neid suhteid parandada, kuid siin on pall vene riigi väravas, kes kangekaelselt eitab Balti regiooni riikidele ja rahvastele tehtud kurja ning õigustab oma räigeid tegusid. |
|
Teisipaev, 22 juuni 2010 14:48 |
Vastuseks Delfis avaldatud Tõnu Lehtsaare artiklile : Andestamine eeldab kahetsust. Kuna Tõnu Lehtsaare näol olevat artikli päise järgi tegemist teoloogiat tundva inimesega, peaks see printsiip talle hästi tuttav olema. Tema jutust tuleb välja aga muu - eestlased peaks orjarahvana kõik neile tehtud ülekohtu alla neelama ja kõigi venelaste roimade üle, mis meie rahva kallal toime pandi, rõõmsadki olema. See, et kurjategija/d vähimatki kahetsust ei tunne, vabandada ei kavatse ja tänaseni oma metsikusi ja veretöid ülbelt õigustavad, ei tähenda justkui midagi. Hoopis meie, eestlased, peaksime ennast süüdlastena tundma, et neile ilma kahetsuseta andestada ei taha. Tahaks küsida, kas autor soovitab ka juutidel oma vaenajatele kõik andeks anda ja unustada? Kui ei, siis millest tuleneb selline vahetegemine? Kas eesti rahva kannatused on kuidagi teisejärgulisemad? Samas, miks üldse on olemas üldinimlikud käitumisnormid ja seadused kehtestatud, miks me mõistame hukka ja karistame kurjategijaid? Äkki andestaks ka kõikidele tänapäeva röövijatele, mõrtsukatele ja vägistajatele. Lööks kõigile moraali ja eetika normidele käega ja saadaks kohtud laiali. Elagu üleüldine amneesia ja karistamatus. Röövlile kingime ohvri maja ja viimase rahanatukese, vägistajale lubame ohvri mängukanniks ja tema süütud lapsedki, mõrtsukale anname kuulipilduja ja vaba voli inimjahti pidada. Täpselt nagu punavenelased käitusid, kui nad Eestit "vabastasid" ja meile "kultuuri" tõid. Meie aga muudkui unustaks ja andestaks, et ennast vaimult suure ja üllana näidata. Kas selline Eesti ja maailm oleks autori ideaal? |
|
Reede, 18 juuni 2010 11:43 |
Venemaa edastas olulise info maailmale ja Poola riigile ning -rahvale. Edastatud sõnum on lihtne ja küüniline. Sõnum määratleb venemaa suhtumise inimsusevastastesse kuritegudesse. Vähemalt nendesse, mille venemaa ise toime on pannud. Selle kohaselt on vene õigusruumis inimsuse vastaste ja sõjakuritegude toimepanemisele kehtivad aegumistähtajad. Selline seisukoht erineb Euroopa õigusruumis esinevast korraldusest olulisel määral. Euroopas sellised kuriteod ei aegu. Konkreetsemalt on jutt Katyn'i (Katõn'i) massimõrvast, kus vene sõjaametnikond ja -julgeolek tappis peale Poola alistumist venemaa kätte vangi langenud poolakaid tuhandete kaupa. Ametlikel andmetel ca 22 000 inimest. Täna teatas vene sõjaväe peaprokuratuur, et Katyn'i kuriteo uurimisel puudub alus. Venemaa sõjaväe peaprokurör Sergei Fridinski teatas INTERFAKS'i vahendusel, et vene seadus ei võimalda teostada edasist uurimist antud teemal kuivõrd aegumistähtajad on kõik saabunud. Fridinski rõhutas, et Katyn'i sündmuste asjus ei ole võimalik rääkida kuriteost, mille oleks toime pannud riik ning tapetud poolakad ei ole poliitiliste repressioonide ohvrid. Nad tapeti konkreetsete isikute poolt, vahendas peaprokuröri sõnu meediasait Eho Moskvõ. |
|
