|
Teisipaev, 20 juuli 2010 17:53 |
 Poola konservatiivne poliitik, erakonna Õigus ja Õiglus poolt hiljuti moodustatud Smolenski parlamendikomisjoni juht Antoni Macierewicz nimetas lennukatastroofi, milles hukkusid president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest, kuriteoks. Komisjoni esimesel avalikul koosolekul ütles Macierewicz, et Smolenski katastroofi kohta kogutud dokumentide alusel on selge, kes on selle eest poliitiliselt vastutav, vahendas Poola Raadio veebileht. "Ma tulen selle juurde hiljem tagasi;" vastas Macierewicz ajakirjanike küsimusele, mida ta kuriteo all silmas peab, kuid lisas, et olukord on hirmuäratav ning sellise sõna kasutamine on õigustatud. Varem oli Macierewicz lennukatastroofi kohta kasutanud sõna "kuritegu" seoses Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi teatega, et Venemaa on kõik materjalid üle andnud. |
|
Neljapaev, 15 juuli 2010 11:00 |
Eile soomlaste üllatuseks teatavaks saanud Venemaa sisseveopiirangud Soome liha- ja piimatoodetele on Helsingi ülikooli teadlase arvates sisepoliitiline samm, vahendas YLE. Ida-Euroopa ja Venemaa uuringutega tegelevas Aleksanteri-instituudis töötav Hanna Smith mainis, et Venemaa soovib arendada oma toiduainetetööstust ning riigi juhtkond soovib rõhutada, et kaitseb oma rahvast. Teine tähtis põhjus on ELi-Vene suhted, kus viimane tahab oma mõjuvõimu suurendada. Smithi arvates võivad piirangud olla seotud ka Venemaa presidendi peatse visiidiga Soome. Dmitri Medvedev kohtub järgmisel nädalal töövisiidil Naantalis Soome presidendi Tarja Haloneniga. «Nüüd on kohtumisel jutuainet,» kommenteeris Smith intervjuus Soome televisioonile. Kui probleem suudetakse järgmisel nädalal lahendada, saab Medvedev tema sõnul öelda, et Soome presidendi sõnul on kõik korras ja venelastele jääb mulje, et kõrgeimal tasemel on võimalik kõike lahendada. |
|
Reede, 18 juuni 2010 10:17 |
 Helme: Uspenski saab autasu Eesti riigi vastase tegevuse eest
Endise Eesti suursaadiku Moskvas Mart Helme arvates antakse ametist lahkuvale Venemaa suursaadiukle Eestis Nikolai Uspenskile Maarjamaa rist Eesti vastase tegevuse eest. "Minule küll mingit risti ei antud, kui ma Venemaalt lahkusin 1999. aastal, mina ei aidanud kaasa Venemaal pronksiöö laadsete rahutuste korraldamisele ja ei teinud avaldusi stiilis, et valitsus peab tagasi astuma," ütles Helme Delfile. |
|
Teisipaev, 11 mai 2010 11:27 |
Soome riigipead Juho Kusti Paasikivi, Urho Kekkonen ja Mauno Koivisto käisid pidevalt Moskvas ja õnnitlesid Kremlis Nõukogude Liidu peremehi võidu-ja tähtpäevade puhul. Õnnitlesid, eirates oma rahva ajalugu ja kannatusi. Nad tegid seda ajal, mida nimetati finlandiseerumiseks – vaikivaks ajastuks Soomes. Finlandiseerumine oli pärast Soome ja Nõukogude Liidu vahelise Jätkusõja vaherahu sõlmimist alanud poliitiline protsess. Selle käigus tegi Soome iseseisvuse säilitamise ja majandusliku kasu nimel oma idanaabriga tihedat koostööd. Soome ühiskond ei julgenud selle vastu midagi ette võtta, sest suurt sõjakat naaberriiki lihtsalt kardeti. See ei olnud võrdväärne riikidevaheline suhtlemine, vaid suure venna üleolek hirmu all värisevast väikevennast. Viimastel aastatel on püüdnud sellise käitumise ja vaikiva oleku häbiväärsust näidata Soome kirjanik Sofi Oksanen, kes on sellega laineid löönud nii Soomes kui ka Eestis. Tundub, et Oksanen on oma teostega hiljaks jäänud, sest nüüd tundub toimuvat samasugune finlandiseerumine juba eestlaste seas ehk kodumaine estlandiseerumine. |
|
Esmaspaev, 10 mai 2010 14:18 |
Just nimetatud pealkirja all kirjutab leht olukorrast, mida täna refereerivad paljud uudisteagentuurid nii läänemaailmas kui ka venekeelse pressi vahendusel. Jutt käib sellest, et Venemaa peaminister Vladimir Putin praakis Suure Isamaasõja võidu 65. aastapäevale pühendatud üritustelt Punasel väljakul välja nii Walesi printsi kui USA asepresidendi Joe Bideni. Ta tegi seda isiklikult. Venemaa kutsus pühapäevaks Punasele väljakule riigijuhid. Et aga Suurbritannia peaminister Gordon Brown valimiste tõttu sõita ei saanud, pakkus välisministeerium tema asemel prints Charlesi, kirjutab The Guardian. Eelmisel nädalal tegi Putin aga selgeks, et Walesi prints Moskvasse oodatud ei ole. |
|
|
Kolmapaev, 28 aprill 2010 14:44 |
USA presidendi Barack Obama ja Briti peaministri Gordon Browni teade, et nad ei võta osa 9. mai pidustustest Moskvas, asetab täiesti uude valgusesse ka Toomas Hendrik Ilvese sõidu üritusele. Kõigepealt kõneleb Obama-Browni üheaegne otsus sellest, et see oli kahe riigi juhtkondade poolt eelnevalt kooskõlastatud. Teiseks näitab see, et mõlemad riigid kavatsevad järjest sügavamatesse majanduslikesse ja poliitilistesse raskustesse vajuvast Euroopast üha enam distantseeruda. USA puhul lisandub sellele loomulik kalduvus isolatsionismi aegadel, kui riigis endaski asjad keerulised. Kolmandaks kõneleb Obama-Browni otsus aga ka sellest, et Venemaas nähakse Washingtonis ja Londonis tegelikult suhteliselt teisejärgulist tegijat, kes võib küll mängida teatud rolli Iraani ja Afganistani probleemide puhul, kes ei kujuta endast kahele merelisele suurriigile aga ei olulist ohtu ega väljundit. |
|
Teisipaev, 20 aprill 2010 19:05 |
 Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei fraktsiooni kolm liiget esitasid Riigiduumale avalduse eelnõu 1939. aastal sõlmitud Nõukogude-Saksamaa lepingute ajaloolise otstarbekuse tunnustamisest. Saadikute arvates tuleb avaldus teha veel enne 9. maid, sõjas saavutatud võidu 65. aastapäeva, vahendasid Ehho Moskvõ ja Lenta.ru. Saadikute sõnul on avalduse eesmärk seista vastu ajaloo võltsimise katsetele "rea Lääne- ja Ida-Euroopa riikide poolt", kes panevad vastutuse II maailmasõja vallandamise eest võrdselt fašistlikule Saksamaale ja Nõukogude Liidule. |
|
Puhapaev, 07 marts 2010 11:39 |
Rahvusraamatukogus toimunud Eesti-Vene piirilepingu temaatikat käsitleva raamatu esitlusel ütles autor Henn Põlluaas, et kusagilt ei tule välja, kes konkreetselt on võtnud vastu otsuse olla Venemaa suhtes nii järeleandlik, teeb toimunust kokkuvõtte Delfi.ee "Eesti läks ju välja läbirääkimistele siiski eesmärgiga taastada Tartu rahulepingu järgsed piirid ja mingil hetkel muutus see hoopistükkis loovutuslikeks läbirääkimisteks. Kui mingisuguseid otsuseid vastu võeti, siis on teadmata kelle poolt selline otsus vastu võeti. Selles suhtes on see tõesti ülimalt kahjulik, et meil puudub võimalus teada saada kelle kaartidega ja mis mängu mängiti," rääkis Põlluaas TV3 Uudistele. Eesti endine suursaadik Venemaal Mart Helme arvas, et Eesti poole järeleandlikkus piiriküsimustes on tingitud soovist see ärritaja oma suhetest Venemaaga maha saada. "Küsimus on selles, et kas see äraandmise moodus on kõige praktilisem moodus selle küsimuse päevakorrast mahasaamisel või oleks olnud ka niisugune taktika võimalik nagu nagu Soomel - nad ei ütle midagi, ei võta seda küsimust maha," märkis Helme. |
|
Reede, 26 veebruar 2010 12:34 |
Ikka ja jälle on kostumas avaldusi selle kohta, kuidas Eesti-Vene piirileppe lõpliku jõustamise nurjas Riigikogu oma ratifitseerimisseadusesse kirjutatud preambuliga. Vene Föderatsiooni suursaadik Nikolai Uspenski teatas veel sellel kuul, et kahepoolsetes suhetes on suurimaks piduriks piirileppe puudumine. Kahjuks on selles loos paraja hulga segadust tekitanud ka mitme meie tipp-poliitiku ebakindel ja järeleandlik hoiak. Süüdistav nool visatakse Riigikogu suunal. Samas näib, et kritiseerijad pole isegi mitte ratifitseerimisseaduse preambulit ennast läbi lugenud. Ajakirjanduses on aga väga tihti valesti väidetud, justkui oleks Riigikogu muutnud piirileppe enda teksti. Selline segadusekülvamine on mõistagi tulenev asjatundmatusest või pinnapealsusest, sest juba allakirjutatud rahvusvahelist lepingut ei saa ükski parlament muuta. Ta saab selle kas heaks kiita või tagasi lükata. Ka Riigikogu viimasel välispoliitika arutelul kostus taas arvamusi, et ehk peaks meie parlament uuesti naasma selle küsimuse juurde ning eemaldama preambuli ratifitseerimisseadusest. Olen seda varem öelnud ning rõhutan veelkord ka siin - selline samm oleks täiesti arusaamatu ning tähendaks teataval määral ka Eesti riikluse põhialuste umbusaldamist. |
|
Laupaev, 13 veebruar 2010 10:45 |
 Vähemalt nii nagu on toodud pealkirjas, võib aru saada hr. Puistola sõnadest. Soome maakaitsekooli strateegia õppejõu Juha-Antero Puistola tunnistab, et Läänemerre rajatav Nord Streami gaasitoru suurendab selles piirkonnas Vene sõjalist mõjuvõimu, kummatigi muutvat aga Läänemere tükk maad turvalisemaks, vahendab Delfi ajalehe "Uusi Suomi" poolt toodud Puistola strateegilist seisukohta. Puistola arvamus baseerub valemil - ah kuradile see kuri koer aga vaata kui ilus kaelarihm tal on. Asjaolu, et vene sõjajõud hakkavad "toruvalvamise" egiidi all kurseerima naaberriikide rannavetes, pole Puistola arvates märkimisväärne. Selline strateegia siis. Tema sõnul ei mõjuta Nord Streami gaasitrass Läänemere julgeolekut kuigivõrd, sest Venemaa vaatevinklist oli Läänemeri juba ennegi ülimalt oluline. |
|
