3904
(3 hindajat, keskm. hinne 5.00 (maks.5))
|
Reede, 27 august 2010 10:40 |
Tänapäeva saarlased armastavad ikka kesvamärjukese juures oma laulvas keeles saare külalistele jutustada legende iidsetest aegadest, saare viikingitest ega unusta siinjuures mainimata rootsi pealinna vallutamist nagu sedagi, et EestiMAA on üks, kuid SaareMAA on hoopis teine tükk. Eks maailm on ise samuti saarlasi ikka ja alati vaat et eraldi rahvana vaadanud, kutsudes neid öösellasteks. Kõikide nende jutustuste juures ei puudu kunagi paras annus muhedat huumorit kuni sinnamaani, et peagi-peagi aerutatakse hiidlaste manu ja tõmmatakse naabersaarel prunt eest ära, mispeale see nagu lõhkine lootsik mereepõhja vajub. Saarlased on mõnusad, vaimukad ja pisut enam sõjakad. Nad on seda olnud niikaua, kuni mäletab ajalugu ning seda põhjusega. Täna, 755 aastat tagasi e. 27. augustil 1255. a. pidas Liivi ordu maameister Anno Sangerhausenist paremaks sõlmida saarlastega pigem vaherahu, kui nendega jäägitult sõdida. |
|
Esmaspaev, 09 august 2010 13:09 |
790 aastat tagasi, e. 08.08.1220 toimus Lihulal lahing saarlaste (tõenäoliselt ka läänemaalaste) malevate ning Rootsi kuninga eliitväe vahel. Lahing lõppes eestlaste võiduga. Aga algas see selliselt, et ristirahvad hakkasid Kirde-Euroopa paganapiirkondade vastu elavat huvi üles näitama XII sajandi lõpuveerandil ning, et asjast ikka asja saaks, kuulutas Rooma paavst Celestine III 1193. aastal välja "Põhja ristisõja" (kutsutakse ka Läänemere ristisõjaks). Nimetatud kampaania kestel toimus "Liivi ristisõda" aastatel 1198-1290. Algas see meie liivi sugulasrahva, kunagi eksisteerinud suure ja tugeva hõimu, liivlaste alistamisega, kelle elualad tollal poolt praeguse Läti territooriumi katsid ning lõppes teise meie tugeva sugulasrahva - kurelaste (ka semgalite) alistamisega 1290. aastal. Siis sai alguse kurelaste ja liivlaste allakäik ning praeguseks neid rahvaid enam ei eksisteeri. XIII sajandi alguses jõuti ristisõdadega Eestimaa pinnale. Sakslaste jaoks oli Eestimaa pinnal üheks tähtsaimaks piirkonnaks Wiekland (ladina keeles Rotalia, maarahvale Läänemaa) ning kõige olulisemaks asulaks Eestimaa Leal (tänapäeval tuntud kui Lihula), kus asus tugev (sellel ajahetkel küll eestalstele kuuluv) kindlus - Lihula linnus. Muide - Lihulast oleks võinud vabalt saada ka Eestimaa pealinn hilisema Reval'i (Rewel - Tallinna nimetus 1219. a. kuni iseseisvumiseni 1918. a.) asemel. Seda asjaolu kinnitab ka see, et Riia peapiiskop Albert von Buxhoevden määras 1211. aastal Lihula alguses Lihula piiskopi residentsi asukohaks ning 1220 suisa Eestimaa piiskopi residentsiks. Täpsemalt märgib Wikipedia, et Piiskop Albert nimetas 1220. aastal uueks Lihula ja Eestimaa piiskopiks oma venna Hermanni. Säärase valiku põhjuseks oli tõenäoliselt eeldatav Lihula tuntus kaitstud paiga ning tähtsa keskusena mitte üksi Läänemaal, vaid ka kaugemal. Lihulas asus tolle aja kohta märkimisväärse suurusega asula. Samuti paiknes ta strateegilist tähtsust omava mandrilt Saaremaale suunduva tee ääres. See tee pidi tollal igal juhul läbima Lihulat, sest soiste alade tõttu ei olnud võimalik liigelda ei põhja ega ka lõuna poolt. Piiskopi residentsiks kuulutamine andis head eeldused Lihula Eesti pealinnaks kujunemisele, kuid teatavasti selles suunas areng siiski hiljem ei läinud. Kuid igal juhul pidi enne toimuma Lihula vallutamine eestlastelt. |
|
Esmaspaev, 02 august 2010 09:57 |
Täna, Gregoriuse kalendri 214. päevl (Juliuse kalendri järgi 20. juuli) e. 02. augustil 1560. aastal toimus Liivi Ordu viimane välilahing - Härgmäe lahing. Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing (saksa k. Schlacht bei Ermes) oli lahing Liivi sõjas (1558–1583), mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi Ordu ja Liivimaad anastama tulnud Moskva tsaar Ivan IV (Julm) vägede vahel. Liivi sõja kestel, 1560. aasta veebruaris läksid venelased taas pealetungile, vallutades ordu tähtsaima linnuse idapiiril: Aluliina ehk Aluksne. Seejärel asusid nad vägesid koondama võimsaima ordulinnuse - Viljandi vallutamiseks. Ordu püüdis seda mõistagi meeleheitlikult takistada, kuid teda segas eriti tüli hertsog Magnusega, kes lisaks Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadele ka ümberkaudseid orduvalduseid himustas. Augusti alguseks suutis ordu tüli Magnusega küll lahendada, ent selleks ajaks oli juba liiga hilja. |
|
Reede, 23 aprill 2010 13:19 |
|
Täna, kuid 1343. aastal algas Jüriöö ülestõus, tuletab oma lugejatele meelde HISTRODAMUS.EE
Vastuhakk sai alguse Harjumaal. Selle põhjuseks oli ilmselt kohaliku aadli omavoli eestlaste kallal ja ka see, et maa hakkas peremeest vahetama. Lühikese aja jooksul tapsid eestlased kõik sakslased, kelle nad kätte said ja vallutasid Padise kloostri, mis põletati maha ning 28 munka tapeti. Nii oli lühikese ajaga kogu Harju (va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Järgmisena asus eestlaste väidetavalt 10 000-meheline vägi Tallinna lähistele laagrisse, abi paluti ka Turu foogtilt (Rootsi kuninga Soome asehaldurilt). Rootsi vägi lubaski eestlastele appi tulla.
Ülestõus puhkes ka Läänemaal. Liivi ordu sekkus ja eestlastest juhid (kuningad) kutsuti Paide läbirääkimistele, kuid seal tapeti nad relvakokkupõrkes. Seejärel liikus orduvägi kiiresti Tallinna alla, et eestlased alistada.
14. mail 1343 toimunud Sõjamäe lahingus Tallinna all said eestlased Liivi ordu vägedelt lüüa. Kohale saabus küll ka Rootsi vägi Soomest, kuid oli juba hilja ja nad pidid tagasi pöörduma. Varasemalt olid eestlasted ilmselt abi palunud ka venelaste käest, ning 5000-meheline Pihkva vägi saabuski Lõuna-Eestisse, kuid ei suutnud seal suurt midagi korda saata.
|
|
Esmaspaev, 15 juuni 2009 14:17 |
|
Tänane päev on meeldejääv nii Taani ajaloolastele kui ka Eesti ajaloolastele läbi omapärase sideme. Nimelt toimus 15. juunil 1219. aastal e. 790 aastat tagasi lahing Lindanise all (nn Lindanise lahing), kus kokkupõrke ühel pool oli Taani kuninga väed Valdemar II juhtimisel ning teisel pool eestlaste malevad. Tõsi - taanlaste väele oli appi tulnud ka lääne-slaavlaste vürst Vitslav I. Lahing, mis tundus toovat võidu eestlaste õuele pööras oma õnneliku näo taanlaste poole peale seda, kui legendi kohaselt langes taevast alla Danebrog (Dannebrog) - taanlaste ristilipp, millest edaspidi sai Taani riigilipp. |
|
|
Kolmapaev, 18 marts 2009 16:02 |
 Neljapäeval, 19. märtsil, tähistatakse Eesti Vabariigi hümni looja Fredrik Paciuse 200. sünniaastapäeva.
Klassikaraadio tähistab päeva erisaadetega, teatab ERR.
Saksa päritolu Fredrik Pacius (1809 - 1891) tegutses suure osa oma elust Soomes. Paciust on nimetatud "soome muusika isaks" ja ta on ajalukku läinud esimese soome ooperi "Kuningas Karli jahiretk" autorina. Paciuse loodud on Eesti Vabariigi hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ja Soome Vabariigi hümn "Maamme".
Poliitik ja ajaloolane Mart Laar räägib Eesti rahvushümni väljakujunemisest ärkamisaja tuhinas, samuti hümni väärtusest ja puutumatusest kell 13.05 Päevaklassika rubriigis "Dominant".
|
|
Laupaev, 14 marts 2009 16:13 |
|
... kas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida? ... /K. J. Peterson/ K. J. Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas.
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. |
|
Teisipaev, 13 jaanuar 2009 16:14 |
|
 Vanemuise Seltsi segakoor kogunes Karl-August Hermanni 100. sünniaastapäeva puhul Tartus Uus-Jaani kalmistule, et avaldada austust ärkamisaja suurmehele, teatas Rahvusringhääling
Hermanni mäletatakse ennekõike kui muusikameest - laulude "Kungla rahvas" ja "Kevade marss" autorit ning Vanemuise Seltsi segakoori esimest dirigenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Hermannil on silmapaistvaid saavutusi ka eesti keele uuendajana, esimese eesti keele grammatika autorina, ajakirjaniku ja entsüklopedistina.
Eesti keele kaitse ühingu esinaine Reet Vääri kinnitas, et Hermann tahtis säilitada ja kaitsta eesti kultuuri ning seda võimalikult palju edasi arendada.
|
1223
(1 hinnang, keskm. hinne 5.00 (maks.5))
|
Kolmapaev, 25 juuni 2008 09:22 |
 Täna - 12 juunil (Juliuse kalendri järgi) e. 25. juunil Gregoriuse kalendri järgi, märgati Lindanisa juures merelt lähenemas suurt laevastikku. Oli aasta 1219.
Lähenev laevastik kuulus võimsale Taani kuningale Valdemar II-le. Harjulaste pealikud tulid hädapärast kiirelt kokku, et otsustada edasiste sammude üle. Selge oli see, et Taani sõjalaevastik mitte niisama Lindanisa (hilisem Toompea, millest sai iseseisev linn - Dom zu Reval) alla ei tule.
Arutelul leiti, et appi tuleb võtta sõjakavalus, mille abil taanlased sõbralikult vastu võtta, uurida Harjumaale tulemise põhjused ja siis edasine otsus vastu võtta. Samas otsustati ka igaks juhuks käskjalad lähivaldadesse ja kaugemalegi saata, et kiirelt mehed relvis kokku koguda ja Lindanise alla varitsusse tuua. Sest ei teada ole, mida taanimehed, relvis olles, Harjumaalt tahavad. Ja maabuski suur Taani kuningas Valdemar II tänasel päeval oma laevastikuga Eesti linnuse Lindanisa (Toompea) all, milline maamärgina merelt kaugele silma oli paistnud. Lasid harjulased taanlastel rahulikult oma laagri püsti panna ning läksid siis kuningale sõbralikult, eesotsas pealike ja usujuhtidega, austust avaldama. Ühtlasi uurima, mis asja ka taanimeestel siiamaile on. |
|
Teisipaev, 22 aprill 2008 23:55 |
|
Kui eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208 - 1227) Balti ristisõdade tulemusel lõppes eestlastele kaotusega, siis leedulastele mõjus see võitlus ühiskondliku katalüsaatorina ja pani aluse suure ja tugeva riigi tekkele. Kuid samas ei saa öelda, et käsitletud suure sõja tulemusena oleks eestlaste maa olnud eestlastele täielikult kadunud. Võõrvalitsejad adusid üsna selgelt, et neil on raske hoida maad oma käes, kui nad selle nimel ei tee koostööd kohalike eestlastest ülikutega. Printsiibis "jaga ja valitse" tekkis olukord, kus linnad (suuremad asulad) ja nende lähiümbrus jäi sakslaste-taanlaste kontrolli alla aga maapiirkonnad ja väiksemad asulad jäid endiselt eesti ülikkonna valdusse. Nii elati "paratamatus" leppimises enam kui sada aastat. Selle aja jooksul taastus kohaliku eesti soost ülikute mõju ja nad ei suutnud enam vabatahtlikult leppida olukorraga, kus suured alad olid nende kontrolli alt väljas. Samal ajal oli eesti soost ülikud suutnud välismõjude ajel oma mõttemaailma piisavalt arendada ning oldi arvamusel, et on paras aeg Eestimaa valitsemine ning võim enda kätte tagasi võtta. Eesti vanemad pidasid omavahel plaani, läbirääkimisi peeti ka "rahvusvahelisel" tasandil ning kevadel, kui "maa ajas välja ussid ja õitsele tahtis minna", leiti olevat paras aeg mõõgaga täieline vabadus tagasi võita. |
|
260 aastat tagasi sündis 
