3839
(2 hindajat, keskm. hinne 5.00 (maks.5))
|
Laupaev, 31 juuli 2010 17:40 |
 Austatud Eesti vabadusvõitlejad!Ma tervitan teid teie relvavendade nimel, kes võitlesid meie ühiste vaenlaste, kommunistlike kurjategijate, vastu teistel lahingutandritel. Teie, tublid Eesti vabadusvõitlejad, olete olnud innustajaks ja eeskujuks ka nendele Eesti soost sõduritele, kes on andnud oma panuse kommunismi vastu võideldes Korea Pork Chopi mäel või Vietnami Pleiku kõrgendikul. Teie, Eesti vabadusvõitlejad, teate, et inimese kõige tähtsam ja õilsam kohustus on kaitsta oma peret, oma kodu, oma rahvast ja maad vaenlase vastu, kes tahab neid hävitada või vallutada. |
|
Neljapaev, 29 juuli 2010 17:24 |
Jüri Estam saatis president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, kus ta soovitab oma endisel kolleegil ja ülemusel tänada kõiki mehi, kes osalesid 1944. aasta tõrjelahingutes.
Alljärgnev Jüri Estami tekst pärineb presidendi kodulehelt, kuhu ta saatis kirja Sinimäe lahingute aastapäeva eel. Autori kirjaviis muutmata.
"Lugupeetud presidendi kantselei töötajad, kas oleksite nii head ja edastaksite mu tagasihoidliku kirjakese Vabariigi Presidendile, mu kunagisele töökaaslasele ja hiljem ka ülemusele? Käesolev on lihtlabane e-post, loodan et ma sellega protokollireegleid väga prostalt ei riku.
Ootan presidendilt tänutseremoonia korraldamist
Mida oleks vaja? Vaja oleks, et president kutsuks tagasihoidlikule tseremooniale kas Estonias (mis võib kitsaks jääda) või lauluväljakul või kus tahes kõik Eesti mehed, kes on ikka veel elus ja kes võitlesid 1944. a. tõrjelahingutes ja tänaks neid isiklikult - kättpidi.
|
|
Neljapaev, 08 juuli 2010 10:05 |
 1944. aastal alustavad NSVLi väed rünnakut Sinimägedele lootuses need kiiresti hõivata ja kogu Eesti seejärel kergesti hõivata. Neil seisavad vastas Euroopa parimad pojad, kes arvulisele vähemusele vaatamata ei astu tagasi nagu punavägi oli lootnud. Eesti Leegion võitleb halastamatult vigastusi trotsides oma maa ja rahva eest ja mitmetki selle leegioni mehed saavutavad peagi tuntuse, kogu rindel. Peale pikki lahinguid on enam kui 200 000 punaväelast saadetud magama, kuid seekord igaveseks. Sinimäed olid Eestimaa Termopüülid, kust vaenlane läbi ei saanudki. Alles peale katastroofi lõunapoolsematel rindealadel olid sõdurid Sinimägedel sunnitud taganema.
31. Juulil korraldab Eesti Leegioni Sõprade Klubi koostöös teiste soovijatega Sinimägedes ajaloo tutvustamiseks mõeldud päeva, et meenutada sangarlikke eestlasi ja kõiki teisi sangarlikke mehi ja naisi, kes võitlesid punase katku ehk bolševismi vastu.
Lisaks sellele kasutatakse võimalust tutvustamaks vanat tehnikat ja söömaks üheskoos maitsvat sõdurisuppi ning kuulamaks vanu lugusid, mida kõigil hea koos laulda.
|
|
Kolmapaev, 23 juuni 2010 10:32 |
 Võidupüha traditsioonile pani aluse Eesti vägede lahinguvõit Võnnu lahingus. Lahing ise toimus 19. kuni 23. juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ning võitjana väljusid sellest eestlaste vägi. Võnnu lahing toimus Cēsise lähistel Põhja-Lätis. Pärast esimesi Eesti vägede ja nende koosseisus oleva Põhja-Läti brigaadi ning baltisaksa Landeswehr'i ja seda toetavate saksa vabatahtlike vahelisi kokkupõrkeid (6.–10. juunil) kehtestati liitlasriikide nõudel vaherahu. Vaherahu ajal koondasid mõlemad pooled jõude. 19. juunil murdsid sakslased (ülemjuhataja krahv Rüdiger von der Goltz) vaherahu ja alustasid pealetungi Eesti 3. Diviisi (juhataja kindralmajor Ernst Põdder) vastu. |
|
Esmaspaev, 21 juuni 2010 11:02 |
 Möödunud sajandi keskpaik oli inimkonna ajaloo üks rängemaid katsumuste aegu. Sotsialistide ühine võitlus inimsuse vastu võttis üha pöörasemaid pöördeid üles ning nende edu oli silmipimestav. 21.06.1940. a. saavutasid Euroopa lääneosas rassisõdalastest natsionaalsotsialistid võidu Prantsusmaa üle. Samal päeval saavutasid Euroopa idaosas klassisõdalastest sotsialistid-kommunistid pisikese, kuid meie rahva jaoks ülioluliste tagajärgedega võidu iseseisva Eesti Vabariigi üle. 21. juunil 1940 kukutasid juunikommunistid prof. Jüri Uluotsa valitsuse ja panid asemele ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ( RKN) ja Johannes Varese (kes väidetavalt 1946. a. enesetapu sooritas) valitsuse. |
|
|
Neljapaev, 17 juuni 2010 09:12 |
 Eesti Vabariigi algusaastatel käis rahva poolt annetatud rahadega ning tänutäheks meie isadele ja polegadele, kes riigile vabaduse tõid, usin tänusammaste püstitamine üle Eesti. Ristidega ja ristideta sammaste püstitamisest ei jäänud puutumata ka tänane päev. Täna 87 aastat tagasi e. 17.06.1923 avati Torma alevikus nn Torma Vabadussammas. Torma vabadussammas rajati Soome arhitekti ja kujuri, professor Ivari Anttila kavandi kohaselt. See sammas lõhati venemaa võimude käsul 26. oktoobril 1948. aastal üle maa levinud lõhkumiskampaania käigus. |
|
Kolmapaev, 12 mai 2010 12:41 |
 On 06. september 1918. Eestis käib sõda vabaduse eest. Kusagil Saaremaa traaversil võpatas Briti kergeristlejate rivis teisena sõitnud "Cassandra" võimsast plahvatusest masinaruumi all. Laev oli miini otsa jooksnud. Laev tuli maha jätta ja see uppus kiiresti, kirjutab Vello Mäss raamatus "Laevahukulood" (Ilo 2006) Meremuuseum asub Saaremaa vetest otsima Briti ristleja vrakkiEesti Meremuuseum soovib Saaremaa lääneranniku vetest üles leida 1918. aastal uppunud Briti kergristlejat HMS Cassandra, mis läks põhja Vabadussõda alustanud eestlastele relvi ja abi tuues. |
|
Teisipaev, 13 aprill 2010 10:39 |
 Täna möödub 125 aastat meie poliitilise suurkuju, Eesti Riigivanema (1922-1923) Juhan Kukk'e sünnist. Tema elusaatus oli huvitav ja ühtlasi kurb nagu paljudel meie rahva suurtel poegadel, kes pidid oma nahal tundma venemaa ahnuse ja salakavaluse mõju. Ta sündis 13. aprillil 1885. a. Virumaal, Salla valla Käru külas. Meie avalikkus teab paraku tema elust ja tegevusest vähe. Ilmselgelt ebaõiglaselt vähe on üldsust informeeritud Juhan Kukk'e elust ning tegevusest. |
|
Reede, 12 marts 2010 10:03 |
Gregoriuse kalendri 71. päeval e. 12. märtsil 1880, mis Juliuse kalendri järgi oli 27. veebruar, sündis Helme valla Küti talus tulevane Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik ning Korp! Sakala vilistlane Jaan Soots.Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas J. Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 1902–1905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja saadeti seejärel rooduülemana Saraatovisse. Osales 1905-1907 Vene-Jaapani sõjas. |
3505
(1 hinnang, keskm. hinne 5.00 (maks.5))
|
Puhapaev, 28 veebruar 2010 12:09 |
 Katoliku kiriku suurel pühal - püha Romanuse mälestuspäeval 28. veebruaril 1535. a. oli kogu Liivimaa leinas. Sellel päeval suri Võnnus baltisaksa kultuuris rahvuskangelase oreooli kandev Liivi ordu maameister ning vene vägede pilbastaja Smolino lahingus - Wolter von Plettenberg. Legendi kohaselt suri 85 aastane ordumeister täies sõjavarustuses kamina ees tugitoolis istudes. Raske on kommenteerida kadunud ordumeistri hinge liikumist, kuid reinkarnatsiooni uskujad võiksid spekuleerida teemal, et vapra vana ordumehe hing volksas 105 aastat edasi tulevikku, sinna kus samal päeval e. 28. veebruaril 1905. a. Maarjamaal sündis tulevane Soomepoiste juht, sakalanus, vapper eesti sõjamees ning Teise ilmasõja kangelane - Karl Eduard Talpak.
Täna kui K. Talpak'u sünnist on möödumas 105 aastat, on paslik meenutada sõjameest, kelle kohta kirjanik Ain Kaalep on kirjutanud:" Karl Eduard Talpak (28. veebruar 1905 – 12. märts 1991) väärib muidugi põhjalikku biograafiat, millesse kuuluksid pildid lapse- ja õpilaspõlvest Rakveres ja Narvas, sõjakoolist, Tartu ülikoolist, pedagoogiaastatest Narvas ja mujal.
Milline Teise maailmasõja aastate eesti ohvitser siis temaga päriselt võrreldav olekski!"
Ülimalt kokkuvõtvalt mehe keerulise ja detailiderohke eluloo kohta kirjutatakse Wikipedias, et K. Talpak oli enne Teist maailmasõda eesti sõjaväe instruktor. |
|
Kes teab, kuidas maailma ajalugu oleks arenenud, kui 90 aastat tagasi ilusa alguse saanud poliitilised arengud oleksid realiseerunud. Silmas pean ma nn Balti Liidu rajamise katset.
