30. augusti keskpäeval langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Eesti jalaväekompanii Estcoy-10 kaitseväelane nooremseersant Herdis Sikka (20).

Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Soomukijuht nooremseersant Herdis Sikka sai isevalmisatud lõhkekeha (IED) plahvatuses üliraskelt vigastada, kui tema allüksus viis läbi rutiinset jalgsipatrulli Wahidi patrullbaasist vähem kui viie kilomeetri kaugusel Eesti jalaväekompanii vastutusalal. Kaasvõitlejad andsid haavatule otsekohe esmaabi ja meedikud toimetasid raskelt haavatu helikopteriga Camp Bastioni kolmanda taseme haiglasse. Vaatamata jõupingutustele ei õnnestunud arstidel Eesti allohvitseri elu päästa ja nooremseersant Herdis Sikka suri vähem kui kaks tundi pärast isevalmistatud lõhkekeha plahvatust vigastustesse. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud. Eesti jalaväekompanii Estcoy-10 jätkas operatsioone oma vastutusalal.

1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Herdis Sikka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.

Nooremseersant Herdis Sikka alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal algul Kirde Kaitseringkonna Suurtükiväepataljonis ja hiljem Pioneeripataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Sikka teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis.

Väljend "Nõukogudejärgne" ("post-Soviet") ripub teenimatult kivina meie rahva ja riigi kaelas ning on aeg sellest vabaneda, leiab kommunikatsioonikonsultant, ettevõtja ja endine ajakirjanik Jüri Estam.

ERR-i ingliskeelses uudisteportaalis ilmunud essees osutab Estam sellele, et rahvusvahelisel üldsusel on aeg loobuda mõiste "post-Soviet" kasutamisest Eesti, aga ka Läti ja Leedu kohta. Esiteks on see kuvand nii raskesti defineeritav, et taoline üldistus ei ole adekvaatne tänaseks väljakujunenud Ida Euroopa ja endise Nõukogude ruumi üldistavaks kirjeldamiseks, kuna igal riigil on oma iseärasused.

Ühtedele on "Nõukogudejärgne" periodiseeringu mõiste, teised viitavad hoopis suurte sisemiste erinevustega geograafilisele alale, aga kolmandad isikud kasutavad seda lihtsalt halvustamiseks. Nõukogudejärgne kui termin Eesti iseloomustamiseks välismaisele publikule toob pigem halba kui head. On aeg see maha raputada.    

"Millal näitab Geigeri loendur, et "Nõukogudejärgne" on alanenud ohutule tasemele? Piltlikult öeldes ei anna ükski komisjon sellest teada, kui me ise seda ei tee ega julgusta ka teisi terminoloogilisele minevikule kriipsu peale tõmbama," kirjutab autor.

Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liikmed Tarmo Kruusimäe ja Andres Luus andsid tänasel volikogu istungil üle eelnõu, mille sisuks on luua Tallinna kommunismiohvrite memoriaal.

«Kommunismiohvrite memoriaali loomisest on räägitud aastaid, kuid kahjuks tänaseni ei olda ilusast jutust kaugemale jõutud. Arvestades koledusi, mida kommunistlik režiim Eesti rahvale põhjustas, tuleks režiimis kannatanute mälestuseks memoriaaliküsimus kiirelt lahendada,» sõnas Kruusimäe.

Linnavoliniku sõnul ei tähendaks kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas mitte ainult kohta, kuhu kannatanute mälestuseks lilli asetada, vaid tegemist oleks üleüldise totalitarismi- ja vägivallavastase sümboliga.

Miinijahtija Ugandi leidis möödunud nädala lõpus Saaremaa lähistel läbi viidud operatsiooni käigus Vabadussõjas hukkunud Briti sõjalaevade HMS (Her MajestyŽs Ships) Cassandra, HMS Myrtle ja HMS Gentiani vrakid.

Vrakid asuvad 60-100 meetri sügavuses ja kuuluvad vastavalt rahvusvahelistele tavadele Ühendkuningriigile. Laevade otsimisoperatsioon viidi läbi koostöös Eesti Meremuuseumiga.

Oleme kindlad, et tegemist on just Vabadussõjas hukkunud Ühendkuningriigi alustega, ütles Mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk. Ugandi otsis laevu tollase Briti admirali Alexander-Sinclairi antud viimaste koordinaatide alusel, mis olid arvestades tolleaegseid navigatsioonivahendeid- ja võimalusi, üllatavalt täpsed.

Ugandi komandöri vanemleitnant Villu Klesmanni sõnul oleks vrakkide leidmine mõned aastad tagasi olnud oluliselt raskem, kuna tänastel mereväe laevadel on kasutada palju kaasaegsem tehnika. Sonaripildi järgi võime üsna kindlad olla, et tegemist on just Cassandra, Gentiani ja MyrtleŽga, ütles vanemleitnant Klesmann.

Täna 105 aastat tagasi e. 11. augustil 1905. aastal sündis Riias tulevane Eesti Wabariigi diplomaat ning meie riikluse järjepidevuse hoidmisel olulist rolli etendanud diplomaat Ernst Jaakson († 4. september 1998 New York).

Ta oli peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude okupatsiooni ajal ja 1990. aastate algul, ühtlasi esimene Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik.

Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates 1919. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas jooksupoisina ning tõusis hiljem sekretäri ametisse. 1927–1928 teenis ta aega Eesti sõjaväes ning naasis seejärel diplomaaditööle. 1929 saadeti ta tööle USA-sse ning uuesti sai ta Eestit külastada alles 1992. aastal.

Esialgu töötas Jaakson San Franciscos, kuid sai peagi peakonsuli abiks ning 1940. aastal omistati talle Valgetähe teenetemärk. Kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, otsustasid Eesti saatkonnad tööd jätkata ning suutsid teha edukat lobitööd Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamiseks Baltikumis. Saatkonna esialgsed tõsised rahamured lahendati 1941. aastal, kui USA lubas neil kasutada seni külmutatud Eesti Vabariigi varasid sealsetes pankades.