Eesti meedia teateil on venekeelse ajalehe "Komsomolskaja Pravda Estonija" ("Noorkommunistlik Tõde Eesti") kollektiiv pöördunud õiguskantsleri poole, sest Sinimägedes toimunud vanade sõjameeste ning nende toetajate  kogunemine ei mahtunud neile hinge.

Seetõttu on noorkommunistlik häälekandja pöördunud kaebusega ombudsmani poole, esitades samas oma kaebuses valefakte. Kaebuse esitajad väidavad näiteks, et Sinimägede kokkutulekul lehvisid natsionaalsotsialistliku Saksamaa lipud kõrvuti Eesti riigilipuga ning neid natsilippe pandi kandma ka lapsed.
Samuti väidavad kaebajad, et Sinimägedes ülistati natsionaalsotsialistide ideoloogiat ***

"31. juulil 2010 toimus Kirde-Eestis, Sinimäel hitlerliku armee rahvusüksustes sõdinud SS-veteranide kokkutulek. Meie arvates teeb niisugune üritus, mis propageerib ja ülistab natslikku ideoloogiat, tõsist kahju Eesti Vabariigi kui demokraatliku õigusriigi mainele kogu maailma üldsuse silmis," kurdab komsomolileht õiguskantslerile.

"Kohtumise korraldamisel kasutati fašistliku ideoloogia sümbolit haakristi. Haakristiga lipp lehvis tuules Eesti riigilipu kõrval, mis jättis kohtumisest osavõtjatele mulje, nagu toetaks Eesti riik Nürnbergi tribunalis hukkamõistetud fašismiideoloogiat," väidab lehekollektiiv.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare märgib tänases Päevalehes, et Eesti on kaasvastutaja juutide massitapmisel.

BHR arvamuse kohaselt on tegemist totaalselt populistliku seisukohaga ega kannata mingisugust kriitikat. Savisaare sõnad antud teemal ei tähenda muud kui vaid populaarsuse otsimist ringkondade seast, kelle toetust ta vahest loodab enam saada tulevases valimisvõitluses.

Millest räägib Savisaar, kui viitab Eesti kaassüüle?

Loomulikult oli juutide tapmine nagu üldse igasugune tsiviilelanike tapmine on alati olnud - üüratu, andestamatu ja koletu tegu.
Teisalt aga ausalt - juudid ja Eesti süü?
Kes või mis on see Eesti, kelle kätel on juutide veri? On need meie metsad, maad ja sood? Kas Eesti kui geograafiline piirkond?

Läti välisminister Aivis Ronis'e uus venemaa poliitika seisneb sõpruses ja andestuses, millele eelnegu siiski lätlaste poolt endale tuha päheraputamises.

Tema arvates on Läti nii suur ja uhke riik, et kurjategijalt vabadnuse ootamine oleks justkui lätlaste eneseväärikuse jalge alla tallamine. Mis siis, et see seisukoht pisut ebaloogiline on, aga siiski on tegemist seisukohaga. Seisukohaga, mis peaks suuna andma kogu Läti välispoliitikale.

Läti välisminister Aivis Ronis ütles ajalehele Neatkarīgā, et Läti ei peaks Venemaalt nõudma vabandust Nõukogude okupatsiooni ja annektsiooni eest.

„Ei ole vaja Venemaalt vabandust nuruda,” ütles Ronis, lisades, et tuleks säilitada eneseväärikus, vahendab Läti Delfi.

BHR on varasemalt avaldanud arvamust selles, et pole ju sisuliselt vahet, kas Keskerakond ühineb Rahvaliiduga või vastupidi või millises leeris on sotsialistid-demokraadid-sotsiaaldemokraadid. Ühiskonna seisukohalt pole vahet ka sellel, kas nimetatud kolm poliitjullat (K-RL-SD) on koos või eraldi.

Nende endi jaoks on vahe aga olemas ning see seisneb "poliitilise killustatuse" küsimuses - ühe maailmavaatega liikumised peavad rebima oma valijad lõhki kolme erinimelise asjapulga vahel.

Objektiivselt hinnatuna peaksid vasakpoolsed varem või hiljem leivad ühte kappi panema. Seda siis misiganes ühendumise, liitmise teel ning misiganes nime all.

Eestis õilmitseva vasakmaailma tegevust puudutavate uudiste seas on viimastell kuudel olnud silmapaistvamad sündmused sotsialistide sulatamine Keskerakonna Tallinna võimutäiuse tiiglipotis. Järgmiseks kuumaks sõnumiks oli peaaegu loogilise lahenduseni jõudnud sotside ning Rahvaliidu liitumine.
Viimane sündmus oma finisijoont veel ei ületanud kui hakkasid puhuma uued ida-tuuled, mis täpselt sama poliitilist loogikat kasutavalt seab tõenäosusteooria tippu juba igivana idee - Keskerakonna ja Rahvaliidu ühinemise.
Loomulik ju, et kehvikute, proletaaride ning talupoegade liit peab lõpuks oma valmisvormina ühele poole saama.

NATO eksperdid on oma salaettekandes jõudnud järeldusele, et 2007. aastal Eestit tabanud küberrünnakutes mängis olulist rolli Vene luure heaks töötanud Herman Simm.

Saksa ajakirja Der Spiegel andmeil huvitus Vene luure enim krüpteerimistehnika saladustest ja Simm suutis oma peremeestele hankida sellises koguses informatsiooni, et see paljastas vastasele NATO kõige haavatavamad kohad ja nõrgendas organisatsiooni vastupanuvõimet küberrünnakutele. "Elektrooniline turmtuli, mis 2007. aastal Eesti kolmeks nädalaks praktiliselt halvas, on selle hirmuäratavaks tõestuseks," märgib Saksa nädalakiri.

Simmi suurimaks teeneks Vene luure ees peavad NATO eksperdid aga seda, et tal õnnestus hankida või õigemini tema kätte usaldati NATO vastu tegutsevate tuvastatud ja oletatavate Vene spioonide ning topeltagentide nimekiri, mille Simm muidugi venelastele andis. Väidetavalt olevat CD nimekirjaga maandunud otse Putini töölauale ja põhjustanud seal tõelise tormi.