|
Kolmapaev, 07 juuli 2010 16:54 |
28. juuni okupatsioonipäevaks kuulutamise tõttu paljudes ringkondades põlu alla sattunud Moldova juhtkond palus akadeemikute komisjonilt eksperthinnangut.
Moldova teaduste akadeemias Nõukogude okupatsiooni uurimise komisjoni juhtiv ajaloolane Andrei Eşanu kinnitas pressikonverentsil, et okupatsiooni fakt tunnistati tõepäraseks.
Eşeanu sõnul näitavad arhiividokumendid ja teadlaste uurimustööd, et 28. juunil 1940 algas tõepoolest Nõukogude okupatsioon Bessaraabias ja Põhja-Bukoviinas. Akadeemik märkis, et ta oli algul erikomisjoni loomise vastu, kuna ei pidanud okupatsiooni kinnitamist vajalikuks.
Eşeanu lisas, et Moldova presidendi kohusetäitja Mihai Ghimpu oleks pidanud enne uue tähtpäeva seadlusele alla kirjutamist konsulteerima autoriteetsete ekspertidega, et viidata neile ja vältida ühiskonnas tekkinud erimeelsusi.
|
|
Reede, 02 juuli 2010 19:13 |
 Edgar Savisaare kolleeg, Vene võimupartei Ühtne Venemaa Moskva osakonna linnapeast liider Juri Lužkov nõuab „provokatsioonilise“ Nõukogude okupatsiooni päeva kehtestanud Moldova riigipealt vabandamist. Lužkovi ütles ajakirjanikele, et Moldova presidendi kohusetäitja Mihai Ghimpu poolt 28. juuni okupatsiooni päevaks nimetamine „provokatsiooniline samm moonutada reaalset ajalugu", vahendab Interfax. „See pole mitte ainult mittesõbralik samm, see on avalik Venemaa vastase vaenulikkuse näitamine," märkis Moskva linnapea. Ta rõhutas, et Ghimpu avaldus kõlab seda enam pühaduse teotamisena kui hiljuti „terve maailm tähistas nõukogude rahva Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 65. aastapäeva". Moskva meer kutsus kaasmaalasi üles selle peale loobuma Moldova kaupade ostmisest: „Ei tohi sellesse suhtuda ükskõikselt ja osavõtmatult. Meie, Ühtse Venemaa Moskva liikmed kutsume moskvalasi ja kõiki venemaalasi üles lõpetama ükskõik millise Moldova toodangu ostmisest sinnamaani, kuni tema valitsejad ei tühistas oma metsikut otsust ja ei vabanda oma ja Venemaa kodanike ees." |
|
Neljapaev, 01 juuli 2010 11:34 |
Mõni päev pärast seda, kui Moldovas kuulutati 28. juuni Nõukogude okupatsiooni meenutamise päevaks, teatati Venemaalt võimalike piirangute seadmisest Moldova veinide impordile. See pole kaugetlki esimene kord, kui Moskva üritab rakendada kaubandussõja meetmeid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Tuletame meelde kasvõi 2007. aasta aprillisündmustele järgnenud aega Vene-Eesti suhetes, kui Moskva teatas ametlikult transiidi (va Timtšenko-Putini nafta) piiramisest ning Eesti ettevõtetele püüti teha takistusi äri ajamisel Venemaal.
Veinisõda on Venemaa pidanud ka Georgia vastu (alates 2006) ning Moldovagi on varem olnud sarnase piirangu all. Kuigi Moldova veinitööstus pole oma standarditelt kindlasti võrreldav Prantsusmaa või mõne teise Lääne-Euroopa veinimaaga, on ikkagi läbinähtav sanktsioonide rakendamine just nüüd pärast Moldova läänemeelse valitsuse vastavaid samme. Lisaks leinapäevale nõuti ka Vene vägede lahkumist Transdnistriast.
Moskvas lubati veiniimporti Moldovast piirata juba aprillis, kui selgus, et presidendi kohusetäitja Mihai Ghimpu ei kavatse osaleda võidupüha paraadil Punasel väljakul. Nüüd siis on järgnenud uus ähvardus, mis veenab, et Venemaale on väga vastumeelne Moldova hiljutine pööre läänemeelsema välispoliitika suunas. |
|
Teisipaev, 23 marts 2010 20:31 |
Ainukene riik ja rahvas, kes end tänapäeva Euroopas kutsuvad roomlasteks on Rumeenia. Rumeenia on maa, mida on ajaloo tuuled kõvasti räsinud. Eriti just viimase saja aasta jooksul. Teda on raiutud, tükeldatud, jagatud. Tema kolmest suurest maakonnast - Transilvaaniast, Valahhiast ja Moldaaviast on just viimane eriti ära järatud. Eks paljud lugejatest mäletavad, kuidas NSVL'i ajal oli keelatud rääkida moldaavlastest kui rumeenlastest ning punane ideoloogia rõhutas alati olulist vahet rumeenia keelel ja moldaavia (moldova) keelel. Moldova elanikud ise siin suurt vahet ei tee ja nüüd on siis aeg lasta tõel koduuksest sisse tulla. Moldovas sai hiljuti otsa kommunistliku partei ainuvõim ning paljud asjad hakkavad tagasi suunduma oma loomulikku voolusängi. Üha tugevamini on kosta üleskutseid emamaa, Rumeeniaga taasühinemiseks. Tegemist on sammuga, mis venemaale kuidagi ei meeldi. On ju Rumeenia nagu Poolagi olnud aastasadu vene impeeriumile kui kont kurgus. |
|
Kolmapaev, 17 veebruar 2010 18:21 |
 Tunnustamata venemeelse Dnestri-äärse Moldova Vabariigi president Igor Smirnov soovib saada Venemaalt mobiilseid raketikomplekse Iskander, mida Moskva vahepeal kavatses Kaliningradi oblastisse viia. Transnistria presidendi Igor Smirnovi sõnul on Transnistria rakettide oma territooriumile paigutamiseks „ammu valmis“, märgib infoagentuur Interfax. Küsimus 50-400 kilomeetri kaugusele lendavate mobiilsete operatiiv-taktikaliste raketikomplekside Iskander (NATO nimi SS-26 Stone) Moldova külje alla paigutamise kohta kerkis esile pärast 15. veebruaril Nezvissimaja Gazetas ilmunud artiklit, mille kohaselt olevat Transnistria juba Vene võimude poole pöördunud. Väljaanne viitab Moldova Chişinău linnanõukogusse kuuluvale Valeri Klimenkole, kelle sõnul tahavad tunnustamata Transnistria riigiisad sel moel kaitsta ennast Rumeenia võimaliku USA raketitõrjekilbiga liitumise eest. |
|
|
Laupaev, 21 november 2009 03:27 |
 Moldova uue parempoolse koalitsiooni esindaja tegi ettepaneku keelata riigis kommunistliku sümboolika kasutamine. Ettepaneku tegi demokraatliku partei parlamendiliige Oleg Serebrian. Serebrian, kes juhib Moldova Euroopa liikumist, ütles, et jutt ei käi hiljuti riigis võimul olnud Moldova kommunistliku partei keelamisest, vaid tema mõju piiramisest ühiskonnas. „Kommunistliku partei marginaliseerimiseks ei ole vaja teda seadusest väljapoole asetada, piisab vaid informatsioonikampaaniast kommunistliku režiimi kuritegude kohta,” ütles Serebrian Lenta.ru vahendusel. Serebrian lubas, et kavatseb koos võitluskaaslastega parempoolsest koalitsioonist teha tööd kommunistliku sümboolika keelava seaduse vastuvõtmiseks. Moldova kommunistliku partei sümboliteks on valged sirp ja vasar ning avatud raamat punasel taustal. |
|
Esmaspaev, 16 november 2009 22:39 |
Moldova uus peaminister Vlad Filat kavatseb nõuda, et Venemaa lõpetaks otsese ja kaudse abiandmise rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärsele vabariigile. Filati sõnul peab Venemaa austama Moldova suveräänsust, viima oma väed konfliktitsoonist välja ja lõpetama Tiraspoli režiimi toetamise, vahendab Lenta.ru. Moldova peaminister lisas, et praegune olukord Transnistrias ei õigusta Vene sõjaväelaste seal viibimist. Filat on Moldova uue parempoolse koalitsiooni üks juhtidest. Koalitsioon kukutas võimult kommunistid, kes olid juhtinud Moldovat kaheksa aastat. |
|
Teisipaev, 10 november 2009 18:33 |
Kas tuleb stsenaarium, millest kirjutati, et kommunistid Moldovas kasutavad valgete jõudude taktikat nende endi vastu, mis võib väsinud rahva toel kommunistid taas võimule tuua. Hiljutistel parlamendivalimistel said valged jõud kokkuvõttes küll enamuse, kuid kommunistide mõju riigis kui parlamendis on endiselt tugev ja revansist nad ära ei ütleks. Moldova rahvaski võib valida suhteliselt kiirelt saabuva stabiilsuse selmet kauguses terenduva läänemaailmale omast heaolu oodata. Arvestades siinjuures venemaa tugevat toetust Moldova vasakpoolsetele jõududele (kes on ühtlasi moskvasõbralikud), nähes Ukrainas (poliitiline lõhenemine), Georgias (venemaa karistusjõud) ja omal maal e. Transnistrias (mis on Georgia situatsioonianaloog) toimuvat, pole imestamisväärset selles, kui aastakümneid venemaa rüpes istunud endine vene koloniaalpiirkond valib rahulikuma tee - selle, mis meeldib Moskvale. |
|
Reede, 14 august 2009 22:36 |
Täna said konstitutsioonikohtu kinnituse Moldova erakorraliste valimiste tulemused, mis andsid liberaalsetele ja läänemeelsetele erakondadele napi enamuse. Kohus soovitas kommunistist president Vladimir Voroninil, kellele parlament peaks põhiseaduse kohaselt mantlipärija valima, määrata parlamendi esimese istungi kuupäev. Parlament peaks ootuste kohaselt kogunema veel augusti lõpul. 53 kohta parlamendi kokku 100 kohast jagunevad nelja kommunistide vastu kampaaniat teinud erakonna vahel, kuid kommunistid on oma 48 kohaga siiski suurim parlamendipartei. Aprillis toimunud eelmised, korralised valimised andsid võidu ja 60 kohta parlamendis kommunistidele. Ülejooksik viis parlamenti oma sabas 13 demokraati |
|
Reede, 31 juuli 2009 15:18 |
|
Moldovas on läbi ajaloo kummaliseimad parlamendivalimised lõppenud. Hääletamas käisid, kes said ning peaasjalikult käis vägikaika vedu stiilis - kommude poolt või vastu.
Tulenevalt sellest hindavad vaatlejad ka võitja poole hindamisel seda, kas hääli said rohkem kommunistid või opositsioon, kuigi opositsioon ei ole ühtne partei vaid erinevate parteikeste kogum. seega ongi nii, et kuigi parteidest said kommunistid enamhääled, siiski peetakse võitjateks opositsiooni kuivõrd protsentuaalselt said opositsiooniliikumised hääli rohkem kui Moldova kommunistid.
Kommunistid kogusid suurima toetuse, kuid kamba peale on opositsioonil väike ülekaal, võtab tulemuse kokku Eesti Päevaleht.
Kui Moldova kolmapäevaste parlamendivalimiste häältest oli loetud 97,5 protsenti, olid kõige rohkem hääli saanud kommunistid – 45,1 protsenti kõigist häältest, mis annaks neile 101-liikmelises parlamendis 48 kohta. Kuid liberaalsed ja läänemeelsed erakonnad, kes kamba peale saaksid oma 50,7-protsendise toetusega parlamendis enamuse, 53 kohta, peavad juba koalitsiooniläbirääkimisi.
|
|
