|
Teisipaev, 27 juuli 2010 18:27 |
|
 10:2 Venemaa kasuks. Eestis tegutsevate välissaatkondade töötajatest on enim seadust rikkunud idanaabri esindajad.
Vene Föderatsiooni saatkonna autojuht Stanislav Rõsitš tabati möödunud neljapäeva hilisõhtul Kadriorus purjuspäi kihutamast, 9. juulil aga püüdis ta vintispäi politsei eest põgeneda.
Paraku pole niisugused vahejuhtumid mingi haruldus. Viimase 11 aasta jooksul on mitme välisriigi saatkonnatöötajad viinakuradi pärast Eestis seadusega pahuksisse läinud. Otsesest karistusest on neid päästnud vaid diplomaatiline puutumatus.
Jook sisse ja gaas põhja
2009. aasta 6. septembril tabasid politseinikud Narvas Vene konsuli-nõuniku Sergei Suhharevi kahel korral joobnuna autoroolist. Esimesel korral olid korrakaitsjad sunnitud napsitanud mehel tema diplomaadipuutumatuse tõttu minna laskma. Teisel korral pakkusid politseinikud, et toimetavad ta koju, ent konsul vajutas gaasi. Politseinik jõudis vaevu tema auto eest ära hüpata. Veidi hiljem peatati saatkonna Toyota uuesti, kuid siis rammis Suhharev politseiautot ja sõitis ikkagi minema.
|
|
Teisipaev, 08 juuni 2010 13:21 |
Eile lendas kulutulena maailma meediasse laiali uudis, et vene sõdurid tegelesid Poola presidendi lennuki katastroofi paigas marodöörlusega [surnutelt varastamisega, ahinguväljal langenuid v konfliktipiirkonna elanikke rööviv isik, hukkunute vara röövel].Poola võimud teatasid esmaspäeval, et Venemaa vahistas neli sõdurit, keda kahtlustatakse Poola presidendilennukis hukkunud Andrzej Przewozniki krediitkaartide varastamises. Poola meedia teatel võeti kaks tundi pärast lennuõnnetust Przewozniki kaardiga välja 6000 zlotti (22 500 krooni). Venemaa ise eitas juhtunut.
Venemaa sisevägede esindaja eitas sisevägede sõdurite vahistamist. Juhtumit ka tervikuna eitati ning ametnikud vaikisid. Siseministeerium lükkas aga kuuldused ümber väitega, et tema alluvuses olevad ning katastroofi paigal valvet teostanud sõjamiilitsad ei ole marodöörlusega tegelenud. Mõned vene meediaallikad nimetasid süüdistust absurdseks ning Poola propagandaks. Täna teatas Eho Moskvõ viitega ITAR-TASS'ile, et asjas on siiski selgus tulemas. marodööritsemise fakt on siiski kinnitust leidnud. Kuid asjaga ei ole tõepoolest seotud mitte siseministeerium vaid kaitseministeerium, kelle alluvuses olevad ajateenijad antud kuriteoga seotud on. Ühtlasi andis venemaa lubaduse röövitud varade tagastamise osas ning vabanduste esitamiseks üsna pea. |
|
Neljapaev, 03 juuni 2010 15:21 |
 Peterburi Leninlik kohus (Ленинский суд Петербурга) ei rahuldanud endise miilitsa hagi, kus mees taotles omandi tunnustamist korterile läbi igamise. Hageja Andrei Pugin oli esitanud kohtusse hagi selles, et saada oma omandisse korter Peterburi kesklinnas (92 m2), kus ta oli elanud juba viimased 17 aastat. Endi sõnul toetus endine miilitsamees nn igamise alustele (juriidiline termin - peremeheta vara omandamine kui seda vara on kasutaja valduses pika aja jooksul hoitud). Hagejana tugines miilitsaveteran oma nõudes tsiviilkoodeksi sättele, et kui peremehetut asja vallatakse üle 15 aasta, siis tekib valdajal õigus asja omamisele igamise teel. Hageja väitis kohtule, et omal ajal (1993. a.) miilitsas töötades oli ta sattunud sellesse korterisse, mille omandit ta endale taotleb, kui tööülesannete täitmisel "varitsusse" pandu. Nimelt selle korteri peremees jäi 17 aastat kadunuks ning sündmuse tehiolude kaudu eeldati, et toime on pandud kuritegu. Hageja olevat korterisse varitsusse pandud eeldusel, et kurjategija pöördub tagasi kuriteo paika ning seejärel oleks võimalik kurjategija kinni pidada. Seal varitsuses oli mees istunud ja istuvat ka praegu, sest toona antud töökäsku pole keegi ära muutnud. |
|
Kolmapaev, 02 juuni 2010 13:03 |
Eelmisel teisipäeval vahistasid Vene miilitsatöötajad Moskva liiklusmiilitsa töötaja, keda kahtlustatakse vägistamises, teatas Moskva õiguskaitseorganite esindaja. Moskva idaosas pöördus miilitsa poole 32-aastane naissoost Eesti kodanik ja teatas, et tundmatu mees tiris ta maastikuautosse Mitsubishi, kus ta läbi peksis ja vägistas, teatab Interfax. Kahtlusalune auto peeti kinni 35 minutit pärast kuriteost teatamist. Selles istus 35-aastane liiklusmiilits, kes vahistati. Algatati kriminaalasi vägistamise paragrahvi alusel. Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ütles Delfile, et Eesti saatkonna poole pole kannatanu abi saamiseks pöördunud ja seega pole välisministeeriumile teada ka tema isik. |
|
Neljapaev, 11 marts 2010 01:05 |
Eks paljuski tänu riigi suurusele tuleb Venemaalt mitmeid uudiseid, mis kaheldamatult kvalifitseeruvad kurioosumite hulka. Üks järjekordne juhtus 5. märtsi hommikul kell 6, kuid tagajärgi selgitatakse veel võib-olla isegi aastaid. Juhtus nii, et nimetatud kuupäeval toimus Moskva lähistel maanteel tagaajamine, milles miilits jälitas arvatavat kurjategijat. Viimane eiras peatumismärguandeid ning lisas muudkui kiirust. Miilitsad informeerisid eespool olevat patrulli, kes kamandaski liikluse maanteel seisma ning käskis paaril autojuhil oma sõidukitega tee sulgeda. Juhid tegidki seda, kuid jäid oma autodesse edasi istuma, kuna keegi neil väljuda ei käskinud. Kurjategija aga rammis tõket ning suutis seejärel ka miilitsa eest ära põgeneda. Avariis kannatadasaanud sõidukite juhid pöördusid nüüd miilitsasse, et viimane korvaks tekitaud kahjud. Seal aga öeldi neile, et kuna kurjategijal õnnestus põgeneda, siis pole kellelegi kahjunõuet esitada. Miilitsad ennast juhtunus vastutavaks ei pea. |
|
|
Reede, 27 november 2009 03:19 |
 Mõeldes Narva linnapeast, pole mul kunagi varasemalt olnud seisukohta või erilist (ka mitteerilist) suhtumist temasse. Ning tõsi on ka see, et nagu Narva ise on eestlastele suhteliselt tundmatu (iga eestlane on seal sisuliselt võõrkeha), nii ka Narva administratiivne juht on tundmatu. Kui keegi oleks mõni aeg tagasi küsinud minult, kes on Narva linnapea, siis oleksin tõenäoliselt õlgu kehitanud ja mõeldnud, et eks see keski kohalik venekeelne on. Lugedes aga värsket Viktoria Ladõnskaja poolt kirjutatud artiklit Eesti Ekspressist, hakkasin järsku mõistma selle vanasõna tähendust, mis räägib hundikarjas olemisest ja vajadusest koos ulgumise järele. Iseasi on muidugi hoopis see, kas selline ulgumine on põhjendatud (inimlikkus, eneseväärikus ...) ja mida see toob pikemas perspektiivis kaasa ulgujale endale või eestluse mõjule teatud eestlaste riigi piirkonnas. Ladõnskaja artikkel avab Narva linnapea kohta mitu asjaolu, mis minu kui lugeja jaoks paneb asjad paika järgmiselt. |
|
Neljapaev, 26 november 2009 01:58 |
Vene noored korraldasid Šveitsis purjus peaga tänavakihutamise. Kuid mitte lihtsalt kihutamise vaid tõelise äkšn'i, mis johtus vene klassikalisest vanasõnast - "jesli varavat - tak miljon, a jesli jeb*** - tak už korolevu" (vabatõlge - "Kui juba varastada, siis vähemalt miljon. Aga kui teha ***, siis juba kuningannaga") Erinevate, nii vene kui ka eesti meediakanalid teatavad, et 20ndates eluaastates vene noored laenutasid Šveitsis hulga superautosid sh. Bugatti Veyroni, Lamborghini Murcielago, Mercedes McLaren SLRi ja Porsche, tarbisid alkoholi ning hakkasid tänavatel võidu kihutama. Joobes Lambojuht sööstis linnasisesel kiirteel 220 km/h liikudes otsa VW Golfile. Ohvriks langenud 70-aastane Volkswageni juht sai raskeid peatraumasid ning on kriitilises seisus haiglaravil tänaseni, vahendab RIA Novosti. Superautovaenulikus Šveitsis on sovrijoobe tolerants 0,8 g/l. Lamborghiniga kihutanud ning kergete vigastustega pääsenud 22-aastase venelase veres tuvastati aga 1,1 g/l, kirjutab The Tribune de Geneve. |
|
Reede, 06 november 2009 09:49 |
„Vene kaardi” realiseerimistähtaeg Eesti poliitikas on läbi, sest nende hulk, kellega peab vene keeles ja Moskva võtmes rääkima, sulab nagu kevadine lumi.
Mütoloogia ja tegelikkus
Mütoloogia järgi minevat Tallinn aina rohkem muulaste kätte. Pole keeruline kõrvutada seda mütoloogiat demograafiliste faktidega. Eestlased kujutasid oma riigi taassünni ajal pealinnas haledat vähemust. Praeguseks on statistikaameti andmetel eestlaste osakaal Tallinnas tõusnud 55%-ni ja seda hoolimata uuema aja sisemigratsiooni suundumustest (mitte-eestlased Ida-Virust Tallinna, eestlased Tallinnast lähivaldadesse).
Mitte-eestlaste suurim vanuserühm aastal 2009 on inimesed vanuses 50–59 aastat. Selle seltskonna lapsed pidid põhiosas sündima veel okupatsiooniajal, kus neile oli põlisrahvaga võrreldes loodud mitmesuguseid perepoliitilisi eeliseid. Kuid võta näpust – vanuserühmas 20–29 on mitte-eestlaste osatähtsus üle riigi 31%, Harjumaal 42% ja Tallinnas 47%. Toodud võrdlused ei ole teaduslikult päris korrektsed, kuid pildi asjakäigu üldsuunast annavad küll.
Eestlaste osakaal kasvab
Alla 20-aastaste mitte-eestlaste osatähtsus oma põlvkonnas jääb 25% piirimaile (vanuserühmas 10–14 ainult 22%), Harjumaal on see näitaja 34% ja Tallinnas 39%. Pensionieelikute ülemaaline jõuvahekord 6:4 eestlaste kasuks (Tallinnas 4,5:5,5) on muutunud vahekorraks 7,5:2,5 kuni 20-aastaste seas (Tallinnas 6:4). See tähendab, et kui sisemigratsioon püsib endistes raamides, kasvab eestlaste osakaal Tallinna valijaskonnas lähiaastatel jõudsalt.
|
3278
(2 hindajat, keskm. hinne 2.00 (maks.5))
|
Teisipaev, 03 november 2009 14:11 |
Ühel suhteliselt väikesel, aga aktiivsel osal mu armsatest suguvendadest käib kallal mitte krooniline, vaid sporaadiline või perioodiline hingehaigus - mingil suvalisel hetkel hakkab neile tunduma, et Eestis elavate venelaste ja muude venekeelsetega peab midagi ette võtma. Siis tullakse lagedale igasuguste võimalike ja võimatute ideedega. Nüüd siis on end paari kodanikualgatusega tuntuks teinud Rainer Nõlvak püstitanud hüüdlause: "Lepime ära!" ning pakkunud välja leppimise või lepitamise tähtpäevagi - 1. mai. Et ikka ülemaailmse töölisklassi solidaarsuse päev, punalipud, võib-olla ühine rongkäik jne.
Rohkem kui kümme aastat tagasi käis, niisamuti eestlaste poolelt lähtunud, integratsioonikampaania. Kuigi lihtsalt ja loogiliselt võinuksime eeldada, et pärast NSVL kokkuvarisemist tekib ootamatult Eesti Vabariiki elama jäänud immigrantidel endal probleeme, kuidas uude ühiskonda ja olukorda integreeruda, ei juhtunud seda siiski. Venelased jäid äraootavale seisukohale - ehk see õnnetus - EV - läheb peatselt üle. Ning mõned ootavad niimoodi siiamaani.
Enne Tõnismäe punamonumendi nihutamist kutsusid mõned ühiskonnateadlased üles seda pronksmeest mitte liigutama. Aga nad ei analüüsinud ega öelnud sõnagi selle kohta, mida ma siin Tõnismäel töötades pikkade aastate vältel märkasin - kuidas sellest monumendist kujundati mitte veneluse, vaid tõeline nõukogude nostalgia tähis, kuidas aasta-aastalt aina kasvas 9. mai ja siis juba septembris ka Tallinna okupeerimise rahvarohke tähistamine. Ehtsad sõjaveteranid need polnud, sest neid on juba ea tõttu väga vähe elus. Pigem kogunesid erusõjaväelased, kes Eestisse jäeti, nende pereliikmed ning lausa kooli- ja lasteaialapsed. Need kogunemised olid kujunenud täiesti EV vastase protesti väljenduseks. Kas see protsess pidanuks veel jätkuma ja veelgi ulatuslikumaks muutuma? EV valitsused jäid ilmselgelt oma aktsiooniga hiljaks, 1990-ndate algul olnuks postamendivärk ilma suurema kärata tehtav.
|
|
Teisipaev, 03 november 2009 12:26 |
Mõned päevad tagasi lõi venekeelses kohalikus meedias nagu ka venekeelses meedias tervikuna laineid Eestist pärinev uudis, mille kohaselt Eestis asuv venekeelne patsient ei saanud arstilt abi vaid sõimu. Väide oli selles, et abi asemel sõimanud arst venelast "vene seaks". Nüüd on aeg tõde päevavalgele tuua, sest asjaolusid on piisavalt uuritud. Teisalt aga on ka tõe paljastamisest vähe abi, sest "uudis" on oma töö juba inimteadvuses teinud ning kui selle sündmuse uurimise tulemused avalikuks ka tulevad, siis pole tegemist enam uudise künnise ületava asjaga ning vaevalt, et vene meedia seda enam kajastama kipub. Kui, siis vast ainult kauge ja pimeda ääremärkusena, mida keegi niikuinii ei loe. PERH'i teatel ei vasta tõele jutt sõimamisest ega ka abi andmisest keeldumisest.Tegemist oli ärritunud seisundis oleva patsiendi tajude kaudu antud vales hinnangus ning olematus eesti keele oskuses. |
|
Kuidas nii? - Väga lihtsalt.
