|
Neljapaev, 26 august 2010 13:38 |
 Ebaseadusliku protesti tõkestamine Riias
Kolmapäeval vahistati Riia vanalinnas umbes 15 endise Tšetšeenia presidendi Džohhar Dudajevi tänava ümbernimetamist nõudnut, kes kuuluvad moskvameelsesse erakonda "Inimõiguste Eest Ühtses Lätis". Grupeeringu parlamendifraktsiooni nõunik Andrei Tolmatšev ütles Läti Delfile, et erakond andis Riia duumale üle taotluse alustada piketti kell 9.30, kuid omavalitsus keeldus taotlust rahuldamast. Siis võeti vastu otsus korraldada sanktsioneerimata üritus. 10 minutit pärast piketi algust vahistasid munitsipaalpolitsei töötajad kõik piketist osavõtnud, sealhulgas parlamendiliikme Vladimir Buzajevi ning endised parlamendiliikmed Natalija Jolkina ja Aleksandr Kuzmini. Pikett oli ajastatud Moskva linnapea Juri Lužkovi visiidi ajaks Riiga. Lužkov viibis Riias ühepäevasel visiidil. |
|
Teisipaev, 24 august 2010 14:39 |
Moldova jagas kommunismi vastu võitlejatele riiklike autasusid. Interfaksi teatel kirjutas Moldova president (KT) M. Gimpu alla määrusele "totalitaarsse kommunistliku okupatsioonirežiimi vastu võidelnute autasustamisest". Vastavalt määrusele annetati vabadusvõitlejatele Moldova riigi kõrgeim aumärk - Vabariigi Orden ( Ordinul Republicii).
Autasustatute hulka kuulusid teiste seas ka Nõukogude Liidu vastu võidelnud organisatsioonide Arcasii lui Stefan ja Sabia Dreptatii (Õigluse Mõõk) liikmed. Nimetatud nõukogudevastased organisatsioonid tegutsesid aktiivselt venemaa vastase tegevusega aastatel 1945 - 1947, kuni nad likvideeriti venemaa julgeolekujõudude (KGB) poolt. Viimati nimetatud organisatsiooni üks autasustatud liidritest Ion Moraru veetis hilisemad aastad poliitvangina samas venemaa koonduslaagris, kus Aleksandr Solženitsõn'gi. Teiste seas said riigi kõrge tunnustuse kirjanik Nikolai Kostenko'le ja M. Ghimpu lähikondne - vend Georgi Ghimpu, keda on venemaa poolt karistatud Nõukogude Liidu vastase tegevuse eest kuueaastase vanglakaristusega. Georgi Ghimpu on endise põrandaaluse Rahvuslik-Patriootilise Rinde asutaja. Selle organisatsiooni tegvuse eesmärgiks oli Moldova väljakiskumine venemaa võimu alt ning järgnev taasühinemine Rumeeniaga. |
|
Esmaspaev, 23 august 2010 17:21 |
 Riigikogu väliskomisjoni liikme Raivo Järvi sõnul on ka tänapäeval võimalikud Molotovi-Ribbentropi pakti laadi suurriikide salatehingud, kus väikeriikide huvid tallatakse jalge alla. „Kindlasti on, vaatame kas või lõppenud Gruusia sõda. Venemaa rääkis sisuliselt läbi ainult Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozyga isiklikult, kuigi Prantsusmaa oli kogu Euroopa Liidu eesistuja. EL-i sees liigub asi küll paremuse poole seoses ühise välisteenistuse loomisega, aga loomulikult me ei tea veel, milliseks kujuneb see uus „superministeerium“,“ ütles Järvi Delfile. „Või toome teise näite – suur Hiina turg on äärmiselt ahvatlev. Ma olen riigikogus Eesti–Taiwani sõprusrühma pealik. Minu jaoks on Taiwan etalon selleks puhuks, kui Hiina oleks normaalne vaba ühiskond, sest seal elavad ju needsamad hiinlased. Sellele vaatamata Taiwan sisuliselt tõrjuti ÜRO-st välja kui Hiina vabariigi mantlipärija ja riik on persona non grata sellesama suure Hiina turu pärast,“ märkis reformierakondlane. „Kui vaadata mõningaid riike, millises ajajärgus nad elavad, siis Venemaa, Nõukogude Liidu mantlipärija, elab 20. ja kohati isegi 19. sajandis – nii-öelda koloniaalajastus – ja vastavaid riike on veelgi. Neil on omavahel veelgi lihtsam kokku leppida, võtame näiteks Venezuela, Kuuba jt.“ mõtiskles Järvi. |
|
Esmaspaev, 23 august 2010 14:40 |
 23. august on MRP e. Molotov-Ribbentrop pakti aastapäev. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Moskvas Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja venemaa (tollal Nõukogude Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa sai Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäid vabad käed Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes. Paljude ajaloolaste meelest vallandas Molotovi-Ribbentropi pakt Teise maailmasõja. Tänavu möödub selle häbiväärse pakti sõlmimisest venemaa ja Sakasamaa vahel 71 aastat. |
|
Puhapaev, 22 august 2010 14:56 |
Täna 135. aastat tagasi e. 22. augustil 1875. aastal ratifitseeriti Peterburis sõlmitud Vene-Jaapani leping Sahhalini ja Kuriilide vahetamise kohta. Sahhalin on märkimisväärse suurusega saar Vaikses ookeanis. Tema pindalaks loetakse ca 76 500 km². Võrdluseks olgu toodud Eesti Vabariigi pindala, mille suuruseks loetakse teatavasti ca 45 000 km², millest osaliselt on tänapäeval venemaa okupatsiooni all. Just viimati toodud fakti alusel võib lugeda vene-Jaapani tüliõuna (Sahhalin ja Kuriilid) sarnaseks vene-Eesti tüliõunaga. Ühiseks nimetajaks on siin venemaa aplus ja lõpmatu ülemvõimu ihalus. Sahhalini eraldab läänes asuvast Euraasia mandrist Tatari väin (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Sahhalinist põhjas ja idas on Ohhoota meri, lõunas asuvast Hokkaidō saarest eraldab teda La Pérouse'i väin, edelas asub Jaapani meri. Rannajoon on 3166 km pikk. Saar on mägine, kõrgeim tipp Lopatini mäetipp on 1609 m kõrge.
|
|
|
Neljapaev, 19 august 2010 13:53 |
Tänasel 19. augustikuu päeval, mis vana Juliuse kalendri järgi 06. august oli, aastal 1700. a. kuulutas vene tsaar Peeter I Rootsile sõja. Peagi viis ta oma väed Narva all üle riigipiiri. Selle sõjakuulutamisega sai alguse Eesti- ja Liivimaal sündmusteahel, mis kandis Põhjasõja meie territooriumile ning viis nn "vana hea Rootsiaja" otsasaamiseni. Rääkides "vanast heast Rootsiajast", siis on eestalstel ilmselt komme nendest "vanadest headest ...aegadest" pajatada alati olevikust minevikku vaadates. Sellega on ju nii nagu ütlusega vangist ja vabadusest - alles vangina tunnetad sa vabaduse tegelikku väärtust.
Ainus, milles võib siin aga kindel olla on see, et vaevalt keegi kunagi meenutab "vana head vene aega". Ja kui keegi seda teeb, tuleks tõsiselt kaaluda - mis mehega tegemist on?
Niisiis - kui meil valitses tegelik Rootsi aeg, siis meenutasid eestlased hardusega " vana head Poola aega", vähemalt Lõuna-Eestis. Ajaloo annaalidest on teada, et sõjas venelastega põgenesid paljud Lõuna-Eesti talumehed metsa, selmet aidata rootslasi. Põhjuseks oli aga asjaolu, et ei soovitud aidata rootslasi, kes talupoegadele olid ebasümpaatsed, kuivõrd hinges toetati Poola-Leedu ülikuid. Muide - Tartu linna lipp on tänapäevalgi puna-valge ning seega pisut erinev teiste asulate lippudest. Seda põhjusel, et selle lipu kinkis Tartule 1584. aastal Poola kuningas Stefan Batory (kes muide rahvuselt ungarlane oli). Ka tänapäeval on korraldatud Eestis konverentse, meenutamaks neid vanu häid Poola aegu |
|
Teisipaev, 17 august 2010 16:28 |
 Poolas Varsasavi külje all Ossówis nurjasid kohalikud protestijad linna lähistel langenud punaarmeelastele pühendatud mälestusmärgi avamise. Lisatud galerii! Eile oli kavas avada Ossówis 14.-15. augustini 1920 kestnud ja Poola iseseisvuse päästnud Varssavi lahingus 22 langenud punaarmeelasele mälestusmärk. Nende põrmud avastati seal 2008. aastal, kirjutab Gazeta Wyborcza. Ligi 20 kilomeetri kaugusel Varssavist asuva Ossówi elanikud leidsid aga taoline ausammas solvab poolakate tundeid ning teatasid, et ei luba oma maal vallutajatele monumenti avada. Liiga sitke linnaelanike vastuseisu tõttu tuli mälestusmärgi avamine, kuhu olid kutsutud ka Vene Föderatsiooni saatkonna esindajad, ära jätta. Kas Poola võimud loobusid lõplikult selle avamisest või viidi see lihtsalt teisele ajale üle, seda ei täpsustata. |
|
Neljapaev, 12 august 2010 13:40 |
 Läti president Valdis Zatlers kavatseb peatse riigivisiidi käigus Moskvasse arutada ajalooga seotud küsimusi. Samuti kavatseb peatselt kasutada Dmitri Medvedevi küllakutset ka Leedu president Dalia Grybauskaitė, lisab Delfi. Zatlers ütles intervjuus programmile „Uus Nädal" muuhulgas, et probleemid ajalooküsimustes tuleb lahendada enne „uut tüüpi suhete" arendamist. Ja seda saab teha vaid täielikult avatuna. Juulikuus Medvedevilt küllakutse saanud Läti riigipea sõnul on hädavajalik tagada täielik juurdepääs arhiividele ja lõpetada ajaloofaktide varjamine. |
|
Kolmapaev, 11 august 2010 12:27 |
Viimaste valimiste tagajärjel Moskva kiiluvette sõudnud Ukraina jälgib usinasti, mida pealikud idakaares ette võtavad, et siis nii mõnegi sovjetihingele mittesobiva otsuse rõõmuga omalgi maal realiseerida. Nii on see ka miilitsa-poolitsa-politsei küsimuses. Kuigi värske uurimuse kohaselt ei usu 87% venelastest, et korrakaitse ümbernimetamine "miilitsast" "politseiks" midagi muudab, usuvad mitmed huvigrupid (sealhulgas ka 7% elanikest), et paljalt ümbernimetamisest juba piisab, et korrumpeerunud õiguskaitse oma elu-olustiili muutma hakkab - nimetus lihtsalt kohustab. Väljaanne " Segodnja" teatab viitega Ukraina siseministri nõuniku Konstantin Stognialt laekunud infole, et ka Ukrainas ollakse nüüd valmis õiguskaitseorgani ümbernimetamiseks. Selle nimel loodi äsja siseministeeriumi juures vastav töögrupp. Kuid probleem nimega on siiski keerukam. Ühelt poolt on selge, et mõiste "miilits" on igati ajast-arust ning mittesobiv. Õigemini - sõna MIILITS pole kunagi olnud sobiv nimetus riigiorganile, milline avaliku korra tagamisega tegeleb. MIILITS on ajalooline nimetus paramilitaarsele armeele, lihtkodanikest reservväle, mida saab kasutada vaenlase rünnaku vastu täiendava abinõuna regulaarvägede kõrval ning sõjaolukorras. Nii on see alati olnud. Seetõttu on MIILITSA sünonüümiks pigem PARTISAN. |
3869
(1 hinnang, keskm. hinne 5.00 (maks.5))
|
Esmaspaev, 09 august 2010 15:45 |
Nendel päevadel möödub kaks aastat Venemaa agressioonist iseseisva ja demokraatliku Georgia vastu. Kahjuks on tänaseni viiendik Georgiast okupeeritud ning sõja tõttu põgenema sunnitud inimesed ei saa jätkuvalt oma kodudesse tagasi pöörduda. Samas on Georgia võimud suutnud vaatamata suurele propagandistlikule ja provokatiivsele survele arendada suhteid Euroopa Liidu ja NATOga, tehes eriti esimese osas märkimisväärseid edusamme. Georgia on juba aastaid tagasi valinud lõimumise euroatlantilise ruumiga ning vaatamata Venemaa püüdlustele seda takistada (kaubandusembargost sõjani) jätkab Tbilisi oma teed. Nii nagu kaks aastat tagasi oli Eesti üks Georgia vabaduspüüdluste kiire ja selge toetaja, nii ka täna võib Tbilisi arvestada Eesti toetusega nende pikal ja keerukal teel Euroopa Liitu ning NATOsse. Pole kahtlust, et Georgia edu on võimalik vaid siis, kui nad ise suudavad enda ette seatud ülesandeid täita. Ma olen veendunud, et see tõsiasi on Tbilisis selgelt teadvustatud ning kodutöö erinevates suundades on andmas ka esimesi tulemusi. Igatahes on täiesti arusaamatu Keskerakonna aseesimehe Enn Eesmaa tänane avaldus Eesti Raadios, kus ta heitis Eestile ette liiga tormakat tegutsemist Georgia aitamisel 2008. aasta augustis. Eesmaa heitis ette, et Eesti häälekas toetus Georgiale oleks võinud olla mõõdukam ning järgida pigem Prantsusmaa ja Soome eeskuju, kelle välisministrid väisasid siis ka Moskvat. |
|
Juba mõnda aega on pandud proovile Euroopa ja tegelikult kogu läänemaailma väärtushinnangute tegelik sisu. Kui me ei pööra vähimadki tähelepanu sellele, mis toimub inimõiguste ja kodanikuvabadustega meie ühes suurimas naaberriigis - Venemaal, siis kõik katsed ehitada pragmaatilisi, kestvaid ja vastastikku kasutoovaid suhteid on määratud kokkukukkumisele. Rääkimata siis veel julgeolekuohust, mille Venemaa agressioon Georgia vastu ju selgelt esile tõi.
